Raporta sámi immateriála kulturárbbi birra

Oassin barggus UNESCO 2003 immateriála kulturárbbi suodjaleami konvenšuvnna čuovvuleames, lágideigga Sámediggi ja Kulturráđđi bargobáji sámi immateriála kulturárbbi birra skábmamánu 13. – 15. b. 2019. Dasa serve Suoma, Ruoŧa ja Norgga beale ovddasteaddjit. Raporta, maid UNESCO-konsuleanttat Harriet Deacon ja Rieks Smeets leaba čállán, lea dál gárvvis. Soai leigga jođiheigga bargobáji skábmamánus 2019.

Raporttas čiekŋuduvvo muhtun fáttáide maid birra ságastuvvui bargobájis, ja das váldojuvvojit erenoamážit ovdan vuoigatvuođaáššiid áššečuolmmat mat čatnasit immateriála kulturárbái ja ceavzilis ovdáneapmái. Dan oktavuođas čujuhuvvo riikkaidgaskasaš šiehtadusaide maidda Norga lea guorrasan ja movt sierra šiehtadusaid sáhttá geahččat fárrolaga, ovdamearkka dihtii WIPO ja 2003-konvenšuvnna. Raporttas ságastuvvo maiddái oktavuohta immateriála kulturárbbi ja árbedieđuid gaskka, ja materiála ja immateriála kulturárbbi gaskka.

Loga raportta dás:

Álgoálbmogiid giellalogijahki

2019:s čalmmustuvvui ON giellajahki, maiddái UNESCO:s. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lei guovddážis barggus dáinna UNESCO áŋgiruššamin, ja son lea cealkán ahte UNESCO lea heivvolaš orgána man bokte ovddidit álgoálbmogiid giella ja kulturvrra vuoigatvuođaid. ON almmuhii gieskat 2022-2033 álgoálbmogiid riikkaidgaskasaš giellalogijahkin. ON áŋgiruššan nanne maiddái UNESCO siskkáldas barggu álgoálbmogiid kulturárbbi hárrái. Kulturráđđi ja Sámediggi leaba gulahallamiin UNESCO:in mo loktet álgoálbmogiid kultuvrra ja vuoigatvuođaid riikkaidgaskasaččat.

Kultuvrra fápmu

UNESCO konvenšuvdna immateriála kulturárbbi suodjaleames lea vuođuduvvon aktevrraid vuoigatvuođaid prinsihppii ja deattuha ahte searvvaheapmi ja mieldeváikkuheapmi leat deaŧalaččat immateriála kulturárbbi gáhttemis ja viidásit fievrrideamis. Dát prinsihpat dávistit signálaide mat leat ráđđehusa kulturdieđáhusas, Kulturens kraft, mas čujuhuvvo ahte kultuvra lea cealkinfriijavuođapolitihkka ja ahte dás rájes dárbbašuvvo offensiivvalaš kulturpolitihkka.

Kulturdieđáhusas válddahuvvo čielgasit kultuvrra árvu indiviidii ja servodahkii: Ovttaskas olbmuide lea kultuvra kanála ja arena ovddidit iežaset ilbmosiid ja hukset gullevašvuođa ja identitehta. Servodatdásis lea kultuvra arena kritihka ja digaštallama várás mii hukse oktavuođa ja váikkuha ovddideapmái. Dát prinsihpat dávistit láidestusaide mat leat immateriála kulturárbbi suodjaleami konvenšuvnnas. Konvenšuvdna čađat ovdána, ja nu leage resursa máŋggabealatvuođa ovddidanbargui nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat.

Raporta maid boahta almmuhuvvot davvisámegillii.