Stuoradiggepresideanta, stáhtaráđđi, sámediggepresideanta, áirasat – Buorit olbmot.
Munnje Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddjái lea stuora gudni sávvat didjiide buohkaide bures boahtima dán čalmmusteapmái go lea juste odne ahte Sámediggi rahppui golggotmánu 9.b.1989, Gonagas Ovllás.
Jagi ovdal, miessemánu 27.beaivvi váldui vuođđoláhkii mielde mearrádus gos čuožžu ahte Norgga eiseválddiin lea ovddasvástádus dasa ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodaga.
Dán 25 jagis lea ovdáneapmi leamaš buorre, sihke mii guoská riekteovddideapmái ja praktihkalaš politihkkemii sámiid ovddas Norggas ja álgoálbmogiid ovddas riikkaidgaskasaččat. Mun čujuhan dasa mii lea eanemus áigeguovdil maŋimus áiggiid ovddideapmái, namalassii ovttaoaivilvuohta ON váldočoahkkima konferánssas álgoálbmogiidda loahppadokumeantta sisdollui mannan čavčča. Heivii vuohkkasit go dát dáhpáhuvvá juste seamma jagi go mii maid ávvudit norgga vuođđolága 200 jagi, ja dat addá midjiide vejolašvuođa čuvget veahá dárkileappot muhtin vuođđoáššiid.
Go jienastanriekti buohkaide váldui mielde vuođđoláhkii 1814:s, de duohtavuođas lei jienastanriekti guhkkin eret das maid mii odne ipmirdit “buohkaide”. Dušše moaddásis geain ledje ovdavuoigatvuođat earáid ektui, 7 proseanttas álbmogis, lei duohta jienastanriekti vuođđolága mielde. 1884:s ožžo bargit geain lei bálká buori dásis, jienastanrievtti, ja buot dievddut ožžo jienastanrievtti 1889:s. Easkka 1913 ožžo nissonolbmot maid jienastanrievtti. Oktanis dáinna Norgga mátkkiin ođđaáigásaš demokratiijii ja riektestáhtii, šattai sámi kultuvra ja sámi álbmot eanet ja eanet mearkkaškeahtes ja dulbmojuvvui. Sámi ivnnit ipmirduvvo amasin ja dakkárin maid eai háliidan, dađistaga go Norgga ja našunála ipmárdus stuorui, go Norgga ivnnit ledje ruoksat, vielgat ja alit.
Sámi riikkačoahkkin 1917 rievdadii buot. Dalle álggii sámi diđolašvuođa lokten ja guhkes proseassa álbmotrievttalaš ja demokráhtalaš ovttadássásašvuhtii gaskal sámi ja dáža álbmoga. Proseassa man boađus šattai ahte Gonagas Harald Sámedikki rahpamis dajai:
“Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eanaguovllu nala – dážaid ja sápmelaččaid. Sámi historjá lea bures čadnon oktii Norgga historjái. Odne fertet mii šállošit dan boasttuvuođa maid Norgga stáhta ovdal lea dahkan sámi álbmogii garra dáruiduhttima bokte”.
Go mii geahččat áiggis maŋos, de oaidnit mii jođánit ahte dat mat odne leat diehttelas ja vuđolaš vuoigatvuođat ja jurdagat, guhká adnojedje hui ravdamearálažžan ja rievdadeaddjin. 75 jagi golle dan rájes go vuođđoláhka ásahuvvui gitta bargit besse jienastit válggain. Nissonolbmot fertejedje vuordit čuođi jagi. Historjjás leat uhccán ovdamearkkat dasa ahte joavkkut addet eret fámu ja ovdduid garra vuostálastima haga.
Ná lea maid leamaš ovttadássásašvuođa jurdagiin gaskal dáža ja sámi álbmoga Dat váldá áiggi njulget čuđiid jagiid boasttuvuođaid, ja váldá áiggi lonuhit boares oahpes jurdagiid ođđa ja soaitimis muhtumiidda, amas jurdagiiguin. Sii geat olu leat politihkken, dihtet áibbas sihkkarit ahte dat áidna mii lea sihkar, lea ahte muhtin boahtá vuosttaldit. Ja nu galgá maid leat. Mii sáhttit dál giitit politihkalaš vuostálastiid go sii álo váikkuhit dasa ahte mii fertet buoridit iežamet jurdagiid ja dárkileappot čilget ákkastallamiid. Dat buktá buriid digaštallamiid, ja buoremus bohtosiid.
Mun oainnán maid ahte borgárlaš ráđđehus Olgešbellodagain ja Ovddádusbellodagain deattuhit ahte sápmelaččat leat álgoálbmogat Norggas, ja ahte Vuođđolága 110a paragráfa ja sámeláhka leat našunála riektevuođđun sámepolitihkkii. Ráđđehus guorrasa dalle dasa mat maŋimus jagiid leat leamaš váldolinnját Norgga sámepolitihkas ja álbmotrievttalaš geatnegasvuođain mat hábmejit vuođu sámepolitihkkii, earret eará ILO-konvenšuvdna 169 álgoálbmogiid ja olmmoščearddaid birra iešheanalaš stáhtain.
Mun áiggun guođđit Sámedikki eará álbmotválljejuvvomiidda oaivvildit maide lea go ráđđehusa árvalus boahtte jagi stáhtabušehttii buorre dahje heitot. Muhto mun oainnán goitge ahte doarespolitihkalaš ovttamielalašvuohta Norggas váldolinnjáide ja riikkaidgaskasaš riektevuoigatvuođaide Norgga sáme- ja álgoálbmotpolitihkas dál guorrasa maid Ovddádusbellodat.
Dát addá saji áibbas ođđa ja gelddolaš debáhtaide sámi iešmearrideami ja sámepolitihka ovdáneami birra boahtte jagiin. Ja dat rahpá almmolaš saji ja politihkalaš gierdevašvuođa go Sámediggi buorebut sáhttá bidjat fuomášumi sámepolitihka sisdollui, ovdalii go dušše bealuštit dan ahte dat gávdno.
Ráhkis buohkat:
Sámedikki 25 jagi čađa leat duostilis politihkalaš jurdagat leamaš guovddážis. Jurdagiid ovddidit olbmot, ja muhtimat dáin olbmuin leat sihke ovdal ja maŋŋil Sámedikki vuođđudeami leamaš guovddáš jietnaguoddit dán servodatovdáneamis mas mii dál oaidnit bohtosiid. Váldá lunddolaččat beare guhkes áiggi namuhit buohkaid. Muhto muhtumiid sis beassat gullat otná beaivvi mielde. Áiggun goitge namuhit erenoamážit Carsten Smith, guhte olu jagiid čađa ja viiddis áŋgiruššama bokte lea nannen riektevuođu Norgga sámepolitihkas ja sámerievttis.
Otná sárdnelisttus leat earret eará stuoradiggepresideanta Olemic Thomassen ja ollu eará njunuš sárdnideaddjit, jurddašeaddjit ja guovddáš aktevrrat 25 jagi čađa.
Ráhkis buohkat – Váimmolaš bures boahtin Sámedikki 25-jagi ávvudeapmái.