Go áibmu lea galmmas dan jiekŋagalbma čuovggas, de galget olbmot dovdat lieggasa ja suoji vistti siste. Olles visti galgá addit signálaid sisgovas mii čielgasit lea ráddjejuvvon dan gievrras luonddus, buollašis, muohttagis. Matemáhtalaš geometriija lea ovttačilggolaš ja addá vistái dan árvvu ja goargaivuođa maid dat ánssáša. Dat álu olgoseaidni, biras, loktana njuolga dakŋasiin, ja dat rabas seaidneskoađas buktá assosiašuvnnaid olbmo náhkkái, dahje liidnái mii biddjojuvvo birra.
Čielga gearddádat olgo- ja sisseinniid gaskka lea geahččaluvvon nanosmahttot dainna ahte vistái galgá mannat njuolga, ja olgo- ja sisgova gaskasaš erohus lea seamma ovttačilggolaš go lávus. Siskkabealde rahpasa sisgovva, ja latnja orru seamma čielggas ja ovttačilggolaš go lávus. Dievasčoahkkinlatnja, bibliotehka, guhkes feaskkir, čoahkkinlanjat bohtet oidnosii, maiddái oasit olgogovas ráddjejuvvon olgoareálas orrot dego leat sisgova oassin.
Guhkes feaskárin
Guhkes feaskárin čadnojuvvojit sierralágan doaimmat oktii, seammás go dat lea vistti deataleamos latnja. Das oaidná buot eará doaimmaid, buot eará olbmuid ja lea oktavuohta lundui. Dán lanjas sáhttá eahpeformalalaččat ságastallat deatalaš áššiid birra, geometriija geažil sáhttá nuppe geahčen orrut dego dat livččii váccáhat, muhto go eanet lahkona dievasčoahkkinlanja, de govdu guhkes feaskkir masa čáhket eanet olbmot.
Nuppi gearddis lea rabas galleriija gos sáhttá oaidnit rabas ráddjejuvvon olgoareála, duoddariid, bibliotehka ja dievasčoahkkinlanja. Sámedikkis lávejit leat dievasčoahkkimat njeljii jagis, dalle čoahkkanit buot guovlluid áirasat ja sis leat sierramállet ivdnás gávttit. Jorbamállet feaskkir ja rabas sisgovat leat dego rabas lávdi, buohkat oidnet guđet guimmiideaset ja sii - duppalin oidnet - movt ivdnás olbmot rievdadit vistti ivdnás ja ealli lávdin, maid kontrastan leat viiddis duoddarat olggobealde.
Dáidda
Feaskára seinniide lea dáiddár Kristin Ytreberg bidjan vuogas sámegiel sátnevádjasiid datneárppuin ja spihkkáriiguin. Dát leat ráfálaš govat beahcepanelas, mat rievddadit beaiwáža mielde, ja čuvget máŋggaláhkái seinne vuostá. Dás oažžut bagadussániid, mat leat deatalaččat sámi kultuvrras, ovdal go joavdat dievasčoahkkinlatnjii, ja main čielgasit boahtá ovdan oaivil. `
Dievasčoahkkinlatnja lea váldovisttis gitta šaldin mii lea siste. Sámedikki bassi latnja, dievasčoahkkinlantja mii lea nugo dat galgá ge leat, ráddjejuvvon eret riejas - maiddái visuálalaš. Lanjas eai leat oppanassiige glásat mas sáhtášii geahččat luonddu, leat dušše alla glásat mat addet čuovgga latnjii, ja boktet dovdduid, leaš dal gaskaija beaivváš dahje bihkkaseavdnjat ja guovssahasat livardit. Smávva lohkančuovggat juohke áirasa beavddis čájehit lagašvuođa dan stuorra lanjas. Ieš latnja lea vuolil jorbbas ja bajil čohkat, ja lea čiekŋalit nájastuvvon.
Dáiddár Hilde Schanke Pedersen lea čiŋahan stuorra betoŋgapláhta stuorra abstrákta govain mas emalja ja golleivdni leat biddjon stuorra siŋkapláhtaide. Govva assosiere čielgasit sámi kultuvrii, ja vaikko dat lea ge stuoris, de dat ii leat menddo dramáhtalaš dan lanjas, muhto baicce čájeha geainnu lanjas ja buktá ain
stuorát magihkalaš dimenšuvnna.
Bibliotehka
Bibliotehkas lea oktavuohta olgolatnjii stuorra glássaráiggiid čađa máttás guvlui, bajábealde galleriijas leat dievva girjehildut main leat ollu girjjit. Go boahtit sisa vistái, de oaidnit dán hirbmat stuorra lanja, girjjit dievva, ja dievasčoahkkinlatnja oidno fas stuorra glássaráiggiid čađa. Lohkansajit miehtá seinniid giktalit lohkkiid boahtit. Čalmmit besset vuoiŋŋastit dan ráfálaš luonddus, ja lohkansajit leat biddjojuvvon rytmálaččat galleriijas.
Giddes latnjagálvvuid dievasčoahkkinlanjas lea čiŋahanarkiteakta ovttasráđiid arkiteavttain plánen, ja geavaheaddji lea ieš fas oastán čiŋahanarkiteakta bálvalusaid buot bođu latnjagálvvuid ja giddes čájáhusskáhpaid várás.