Visttis lea dárkilis geometriija mas beallejorbadas, mas leat kantuvrrat ja čoahkkinlanjat guovtti gearddis, lea gitta čáppa olgolanjas máttásguvlui, ja mas oaidná miehtá Kárášjoga.
Detáljjat leat hábmejuvvon nu ahte ráhkkanusat mat leat oidnosis leat nu ollu go vejolaš ornamentihka oassin. Muorraávdnasiidda lassin leat stálleráhkkanusat sihke olggobealde ja siskkabealde čuovggasmahtton. Muorra- ja ruovdeávdnasiid gaskasaš oktavuohta addá vistái ođđaáigásaš hámi, mii dasa lassin buktá assosiášuvnnain sámi árbevieruin.
Deataleamos lea maiddái leamaš cegget vistti luonddueatnadahkii, dakŋasiid ja sámmáliid gaskii, ii ge ráhkaduvvon eatnanahkii. Vistti árvu lea maindái gozihuvvon ivnniid válljemis. Ávdnasiin, detáljjain ja ivnniin galgá oidnot vistti áiggihis hápmi. Lunddolaš vuohki fas ođasmahttit osiin sámi kultuvrras, muorraávdnasat leat maiddái dasa symbolan. Lastaguosa boarásmanproseassa oiđnogoahtá johtilit ja čábbát - dát silbaránes patina heiveha vistti eatnadahkii ja historjái. Ruovdebealkkat leat vuidojuvvon grafihttaránes metallihkka láhkain. Čađaivdnejuvvon glásain fasádas bajimuččas oidnojit ivnnit sihke olggosja sisaguvlui, ja dat nuppástuvvet čuovgga/seavdnjadasa mielde. Uhccánaš ivnnit muhtun stohpogálvvuin lassin dáiddalaš čiŋaheapmái kontrasterejit dan boaittus vistti.
Siskkabealde leat geavahuvvon liegga muorraávdnasat, muhto ruovdestoalpput, ruovdebealkkat ja ruovdeprofiilat leat eambbo ođđaáigásaš ávdnasat. Goluid dáfus lea leamaš oiddolaš geavahit ruovddi geavrás osiin. Maiddái siskkabealde lea ruovdeoassi vuidojuvvon grafihttaránes metallihkka láhkain. Čájáhusareálain ja bibliotehkas lea láhtis massiivvalaš eaikaparkeahtta. Stoalpput mat ráddjejit guhkes feaskára
eret bibliotehkas leat skoadastuvvon beahcepanelain. Dán rabas oasis leat dievva smávva čuovggat. Čájáhusárealaid skoađas addá čuovgga davgasit. Lohkansajiin ja girjehilduin leat erenoamáš čuovggat.
Kantuvrrain ja čoahkkinlanjain leat ránes gipsapláhtat seinniin, muhtun seinniin lea metalla ivdni. Robis siskkabealde lea muhtun ráje asehis panela ja muhtun ráje gipsa, go fas láhtiin lea eaikaparkeahtta. Gaskaseinniin sihke korridora vuostá ja kantuvrraid gaskka leat sihke uhca ja stuorra glásat. Lanjaid hápmi lea dieđusge bidjan stuorra gáibádusaid viessogálvvuid válljemii. Čuovggat nannejit lanjaid erenoamáš geometriija ja ávdnasiid válljema. Oppalaš bargočuovga lea prinsihpas downligths, ja bevđdiiđ alde leat ođđaáigásaš beavdelámppát mat addet čuovgga bargobeavdái.
Rusttet lea čielgasit osiide juogaduvvon ja dievasčoahkkinlatnja doaibmá lunddolaš guovddážin. Oktasašareálat leat bibliotehka, Sámedikki čoahkkinlanjaid, kantuvrraid ja eatnadatlanja guvlui.
Sihke siskka- ja olggobealde leat geavahuvvon liegga ávdnasat, olggobealde lea sibirja lastaguossa (lerk), siskkabealde fas beahci mii ii leat giehtagušton.
Dievasčoahkkinlanjas lea maiddái muorraláhtti, muorra lea biddjojuvvon betoŋgga ala ja das lea sadji installašuvnnaide. Láhtis lea eaikaparkeahtta, ja seinniin fas beahcepanelat.
Kealláris leat teknihkalaš lanjat ja magasiinnat/ joavkolanjat mat váldoáššis leat bibliotehka várás. Doppe leat eaŋkalis lanjat hálbbemus vugiin ráhkaduwon. Doaibmabargit geavahit hárjehallanlanja gárvodanlanjaid ja hivssegiid, keallára nuortta beale oasis lea sierra doaibmaguovddáš mas lea sadji moppaid bassaladdamii jna. Gárvodan-/njuoskalanjain leat ávdnasat maid lea álki bajásdoallat, ja alde leat fliissat ja linoleuma.