Sámeoahpahusa dálá dilli ávašta máhccama álbmotskuvlla áigái, goas sámegielas ii leat leamašan sajádat oahpahusas ja sámiid giellamolsun ovdánii jođánit. Ruovttuguovllu[1] olggobealde ássi sámemánáid- ja nuoraid dilli muittuha sin áhkuid ja ádjáid mánnávuođa dili. Go giella ii oahpahuvvo skuvllas, dan hállit báhcet lohkan- ja čállindáidduheapmin iežaset gielas. Giela hálliid mearri geahppána eaige ođđa giela geavaheaddjit boađe. Heajut gielladáiddolaččat masset jogo gielaset obban dahje giella báhcá ovdánkeahttá, go revitalisašuvnna vejolažžan dahkki giela čálalaš hálduiváldin ii leat vejolaš.
[1] Sámiid ruovttuguvlui gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja maiddái Soađegili gieldda davvioassi (Lappi bálgosa/ Vuohču gili guovlu). Jagi 2007 statistihkaid mielde Suoma sámeálbmogis sullii 60 % ássá sámediggelágas meroštallon Sámiid ruovttuguovlu olggobealde. Vuollái 10-jahkásaš sámemánáin olles 70 % ássá sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Suomas lea sullii 9400 sápmelačča, geain goittotge badjelaš 50 % ássá Lappi leana guovllus. Ruovttuguovllu olggobeale sámeálbmoga čoahkkebáikkit leat Helsset, Oulu ja Roavvenjárga. Ruovttuguovllus leat sámiid giellavuoigatvuođat sihkkaraston buorebut go muđui riikas.