Sámelága § 1-6 nuppi lađđasa sátnehápmi iešalddis ii ráddje maid Sámediggi sáhttá muddet sámi leavgga geavaheami oktavuođas. Sámelága eará mearrádusat maid eai moktege ráddje.
Ráddjejumit gávdnojit dattetge ovdabargguin. Guoskevaš ovdabarggut leat Odeldikki proposišuvdna nr 34 (2002-2003) ja Árvalus O. nr 59 (2002-2003). Dain lea čielgasit daddjojuvvon ahte Sámediggi ii sáhte láhkaásahusaiguin geatnegahttit geange geavahit sámi leavgga.
Sámediggi sáhttá iežas hálddašanapparáhta ektui addit čadni njuolggadusaid ja ná gohččosiid bokte geatnegahttit geavaheami, muhto dán beali eai guoskkat láhkaásahusat.
Dattetge gávdno eará riektevuođđu go mii dás lea namuhuvvon, man vuođul Sámediggi lea vuoigadahttojuvvon stivret sámi leavgga geavaheami.
Ášši ii leat njuolga muddejuvvon namuhuvvon láhkamearrádusain. Sámelága § 2-1 mudde Sámedikki bargguid ja válddi. Sámelága § 2-1 maŋimuš lađđasa mielde lea Sámedikkis mearridanváldi go nu oidno eará láhkamearrádusain dahje go earáláhkai lea nu mearriduvvon. Sámedikki vejolaš válddi ferte danne vuolggahit eará riektevuođuin go sámelága vuođul.
Sámediggi sáhttá dákkár riektevuođu vuođul mearridit njuolggadusaid sámi leavgga geavaheapmái, ja seammás maiddái gieldit geavaheami dalle go dat ii dávis dáid njuolggadusaide. Dán vuođul lea eará go dat gáržžideamit ovdabargguin ahte Sámediggi ii sáhte geatnegahttit geange geavahit leavgga.
Deaŧaleamos eavttut leat biddjojuvvon dalle go Sámekonfereansa mearridii sámi leavgga. Sámekonfereansa lei, dalle go mearrádus dahkkojuvvui, bajimuš sámi orgána áššiin mat gusket sámi álbmogii. Dáinna lea mearriduvvon ahte almmolaš oktavuođain sáhttá sámi leavgga geavahit nugo eará ge našuvnnalaš leavggaid, ja čuovvut guoskevaš riikkaid levgennjuolggadusaid. Sámekonfereanssa rolla dákkár áššiin lea sirdašuvvamin Sámi parlamentáralaš ráđđái, ja dan orgánas dat gártá leat váldi mearridit leavgga geavaheami boahtteáiggis. Sámediggi ferte dan váldit vuhtii boahtteáiggis.
Dasto lea vuođđun maiddái Sámedikki oppalaš iešmearridanriekti. Dán rievtti sáhttá vuolggahit Vuođđolága § 110 a prinsihpas. Sámi leavgga geavaheapmi lea okta deaŧalaš oassi sámi kulturbarggus mii lea sihkkarastojuvvon vuođđoláhkamearrádusas. Sámediggi lea ásahuvvon juste gozihit sámi álbmoga beroštumiid dán oktavuođas, ja danne ferte dat ahte mearridit njuolggadusaid maiguin sihkkarastit kulturbarggu iešguđet hámiid, gullat Sámedikki váldesuorgái.
Dasto lea vuođđun maiddái ILO konvenšuvdna nr 169. Konvenšuvnnas ii leat makkárge mearrádus mii njuolga muddešii dán beali, muhto dokumeantta álggahusa viđát teakstaoasis lea lunddolaš eaktu mii guoská daid riikkaide mat leat dohkkehan konvenšuvnna. Dokumeantta dien oasis lea čuovvovaš sátnehápmi:
”mat dohkkehit dáid álbmogiid sávaldaga bearráigeahččat sin iežaset ásahusaid, eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami ja doalahit ja ovddidit viidáseappot sin identitehta, giela ja oskku daid stáhtaid rámmaid siskkobealde gos sii ásset,...”
Ferte dadjat ahte maiddái ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna 27. artihkkala sátnehápmi guoská kulturbargui leavgga geavahettiin álbmoga identitehtasymbolan. Miessemánu 21. b. 1999 mannosaš Olmmošvuoigatvuođalága nr 30 bokte lea ON konvenšuvdna dahkkojuvvon oassin Norgga rievttis. 27. artihkkala sáhttá dalle njuolga geavahit sámelága § 2-1 dulkomis.
Jáhku mielde dáid riektegálduid vuođul lea Sámedikkis váldi guhkkelii go sámelága § 1-6 nuppi lađđasa mielde ja daid beliid vuođul mat leat namuhuvvon mearrádusa mearridettiin. Danne sáhttá mearrádusa lohkat nu ahte dat dárkilastá dušše muhtun beliid sámi leavgga geavaheami oktavuođas.
Láhkaásahus leage hábmejuvvon nu ahte dat ii moktege geatnegahte geavaheami.
Dasa gal baicce, jos vállje geavahit leavgga, ferte bidjat njuolggadusaid vuođđun.
Mearkkašumit ovttaskas mearrádusaide
Sihke Sámedikki oppalaš mearridanváldi ja Sámelága § 1-6 nubbi lađas leat biddjojuvvon láhkavuođđun láhkaásahusaide.
§ 1 Paragráfas čilgejuvvo leavgga stáhtus olles sámi álbmoga symbolan.
§ 2 Dán paragráfas čilgejuvvojit guokte beali. Vuos lea dat ahte Sámedikkis okto lea váldi addit njuolggadusaid sámi leavgga geavaheapmái. Dát váldi dávista daid beliide mat leat čađahuvvon ovdal láhkavuođu ektui.
Dasto gáržžiduvvo Sámedikki váldi, dan geažil go Sámediggi Norgga bealde ii sáhte bidjat njuolggadusaid Ruoŧa, Suoma ja Ruošša beallái. Dát čuovvu sihke Sámedikki doaimma árbevirolaš láhkavuođu siskkáldas sámi ortnega go leavga mearriduvvui ja Sámedikkiid gaskasaš ortnega, mii bođii maŋŋá.
§ 3 Mearrádusas deattuhuvvo leavgga symbolaárvu.
§4 Mearrádusas muddejuvvo leavgga geavaheapmi sámi dilálašvuođain ja sámi leavgabeivviin. Sámi leavgabeaivvit leat dat beaivvit maid Sámekonfereansa lea mearridan Helssegis 1992, ja dasto dat guokte beaivvi mat maŋŋá leat mearriduvvon.
Leavga lea mearriduvvon Sámekonfereanssas, ja mearrádusat leavgabeivviid birra maid konfereansa lea mearridan čatnet Sámedikki. Sámi leavgabeivviid ođđa mearrádusa dahje eará rievdadusaid oktavuođas leavganjuolggadusain ferte láhkaásahusaid rievdadit vástesaččat.
Láhkaáasahusmearrádus addá vuoigatvuođa geavahit leavgga Norgga almmolaš leavgabeivviin ja eará almmolaš oktavuođain Norggas, eará allaáiggálaš doaluid oktavuođas, ja dasto eará priváhta oktavuođain.
Mearrádusa čuovvu dat geahččanvuohki ahte Sámediggi ovttabealálaččat sáhttá mearridit leavgga geavaheami Norgga bealde daid rámmaid siskkobealde maid Sámekonfereansa lea bidjan. Mearrádus sáhttáge dalle leat formálalaš vuođđun geavaheami mearrideapmái almmolaš oktavuođain Norggas. Mearrádusas dattetge ii sirrejuvvo leavgga geavaheapmi stáhtalaš ja gieldalaš ásahusaid gaskka.
§ 5 Mearrádusas čilgejuvvo ahte leavgga sáhttá geavahit okto dahje oktanaga eará leavggaiguin.
§ 6 Mearrádusas daddjojuvvo movt leavga galgá biddjojuvvot dalle go dat geavahuvvo ovttas Norgga leavggain almmolaš oktavuođain Norggas. Mearrádus galgá dulkojuvvot nu ahte dat geatnegahttá saji dáfus dalle go sámi leavgga vállje geavahit Norgga leavggain bálddalagaid. Mearrádusas vuhtii váldojuvvojit norgalaš njuolggadusat, dalle go lea sáhka Norgga leavgga nu gohčoduvvon gudnisaji birra. Norgga levgii sihkkarastojuvvo dalle dat nu gohčoduvvon gudnisadji, ja dát guoská maiddái levgemii sámi guovlluin.
Mearrádusas geatnegahttojuvvo maiddái sámi leavgga sadji dalle go levgejuvvo eará našuvnnaid leavggaiguin dahje earálágan leavggaiguin, beroškeahttá das makkár leavggas lea sáhka. Dás lea oktavuohta julggaštussii ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, norgalaččaid ja sápmelaččaid.
Jos geavahuvvo norgalaš terminologiija, de sáhttá dadjat ahte gudnisadji viiddiduvvo guoskat guovtti levgii, norgga ja sámi levgii.
Jos čájeha ahte dán prinsihpa lea váttis čađahit levgema oktavuođas, de sáhttá guoskevaš stáhtaorgána dahje earát ávžžuhit Sámedikki addit lobi bidjat leavgga eará láhkai láhkaásahusa § 8 mielde. Guoskevaš orgánas lea molssaeaktun dieđusge guođđit geavatkeahttá sámi leavgga guoskevaš oktavuođas.
Mearrádus guoská maiddái dasa go vállje geavahit Norgga leavgga oktanaga sámi leavggain, sámi leavgabeivviin ja eará sámi dilálašvuođain. Dáláš njuolggadusaid mielde ii leat bággu dákkár dilálašvuođain geavahit Norgga leavgga. Dalle go vállje geavahit Norgga leavgga, de lea dan sadji gudnečájáhussan Norgga álbmogii. Dás leat čiekŋalis ruohttasat sámi árbevieruin.
§ 7 Mearrádusas leat lagat njuolggadusat dasa, goas leavga galgá gessojuvvot stággui ja fas eret váldojuvvot, ja dat lea sisdoalu dáfus seammalágan go Norgga leavgamearrádus.
§ 8 Mearrádus luoitá Sámedikki addit lobi spiehkastit dáin njuolggadusain. Dán lágan lohpi eaktuda sierra diliid, ja galgá leat muhtunlágan sihkkarvuođaventiila erenoamáš oktavuođain ja erenoamáš diliin.
Navdimis ii leat Sámedikkis váldi addit lobi dakkár leavgageavaheapmái, mas lea sáhka leavgga stáhtusis sámi álbmoga oktasaš álbmotsymbolan.
§ 9 Mearrádusas mearriduvvo ahte Sámediggi lea rivttes orgána mearridit daid áššiid mat čatnasit dáid njuolggadusaid dulkomii ja geavaheapmái.
§ 10 Láhkaásahusa mearrádusain ii leat mearkkašupmi priváhta dahje almmolaš gávpedoibmii, ja danne daid sáhttá bidjat fápmui dallánaga.