Finnmárkkus eai leat sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuođat mearas vel čielggaduvvon vuorddi-dettiin lávdegotti konklušuvnnaid. – Jos evttohuvvon rievdadusat čađahuvvojit ovdalgo dát bargu lea gárvvis ja ovdalgo guolástanvuoigatvuođat leat čielggaduvvon Stuorradikki bealis, de dat stuorra rievdadusat mat leat jurddašuvvon mearraluossabivddu reguleremis sáhttet buktit njulgekeahtes vahágiid sámi kultuvrii ja váttásmahttit vuoigatvuođaproseassaid mat leat ovddabealde, dadjá Sámedikki várrepresideanta Marianne Balto. Sámedikki oaivila mielde ii galgga dáláš mearraluossa-bivddu reguleren rievdaduvvot ovdalgo Riddoguolástanlávdegotti konklušuvnnat leat buktojuvvon.
Ođđa láhkaásahusaid ferte maid árvvoštallat lávdegotti ektui maid Birasgáhttendepartemeanta galgá jođihit ja mii galgá čielggadit Deanujoga báikkálaš hálddašanevttohusa. Lávdegoddi galgá earret eará fuolahit ahte báikkálaš guolástanhálddašeapmi hábmejuvvo gustovaš vuoigatvuođaide dávis¬tettiin. – Dasto oaivvilda várrepresideanta ahte go juo Deanujohka lea dat stuorámus eavttuid biddji ii dušše johkabivddus muhto maiddái mearráluossabivddus fylkkas, de berre guolástus hálddašuvvot sihke mearra- ja johkaluossabivddu ceavzima sihkkarastimiin boahtteáiggis. Dan geažil maid ii berre dahkat stuorra rievdadusaid dáláš hálddašeamis ovdalgo Deanujogalávdegotti konklušuvnnat leat boahtán, cealká Sámediggi gulaskuddancealkámušastis Luondduhálddašan Direktoráhtii.
Guolásteami regulerenevttohus Finnmárkkus loaktá ealáhusa measta beliin miehtá rittu nuorttabeale rájes oarjjásguvlui. Eanemus lea evttohuvvon unniduvvot joddofierbmebivdu, muhto mearas gal lea lohpi bivdit gáidánuhtiin geassemánu 10. b. rájes gitta borgemánu 4. b. – Vaikko Sámedikki mielas lea ge deaŧalaš luossabivddu ceavzilis hálddašeapmi, de ferte sámi kultuvrra vuhtii váldima dás deattuhit nu ahte mearraluossabivdit eai dárbbaš báhcit gáddái, dadjá Marianne Balto loahpas.