Sáhtát go jienastit válgabáivvi? Jus don leat logahallan ássin dakkár gielddas, mas ledje uhcit go 30 olbmo jienastanvuoigatvuođain ovddit sámediggeválggas, de it sáhte jienastit válgabeaivvi. De don sáhtát geavahit jienastanvuoigatvuođat dainna lágiin ahte jienastat ovddalgihtii.
Dás oainnát guđe gielddat váldet vuostái jienastagaid válgabeaivvi ja guđe gielddat váldet vuostái ovddalgihtejienaid: http://www.sametinget.no/Artikkel.aspx?AId=3046&back=1&MId1=1&MId2=1707
Dus galgá leat mielde legitimašuvdna! Don fertet čájehit legitimašuvnna jus válgadoaimmahas ii dovdda du. It dárbbaš válgakoartta, muhto dat álkidahttá válgadoaimmahasa barggu ja jienasteapmi manná johtileappot.
Dárbbašat go bagadusa dahje veahki? Jus dárbbašat bagadusa dahje veahki válgalanjas, de sáhtát váldit oktavuođa válgadoaimmahasain.
Gielddat leat álgojurdaga mielde geatnegahttojuvvon lágidit jienasteami dakkár lanjaide, maidda buot jienasteaddjit besset earáid veahki haga. Jus jienasteaddji, geas leat lihkadanváttisvuođat, dattetge ii beasa válgalatnjii, de son sáhttá jienastit dasttán válgalanja olggobealde. Dalle bohtet guokte válgadoaimmahasa olggos, addet dárbbašlaš veahki ja váldet vuostái jienastaga.
Leat go fárren maŋŋá geassemánu 30. b. 2009? Jus leat fárren maŋŋá geassemánu 30. b., de don leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui dan gielddas mas fárrejit eret, vaikke vel leat ge dieđihan fárrema. Don leat dan gieldda jienastuslogus, mas don leat logahallan álbmotregistarii ássin geassemánu 30. b. 2009.
Ná jienastat sámediggeválggas
1. Váldde dan jienastanlihpu maid don háliidat geavahit.
2. Bija rievdadusaid jienastanlihppui jus háliidat.
3. Cokka dasto jienastanlihpu jienastanlihppokonfaluhttii.
4. Mana válgadoaimmahasa lusa gii sárggasta ruossa jienastuslohkui du nama buohta. (Muhtun gielddain sárggasta ruossa Sámedikki jienastuslohkui namaid buohta ovdalgo mannet sisa jienastanlovkui, ja eará gielddain fas dát dáhpáhuvvá maŋŋágo jienasteaddjit leat fitnan jienastanloavkkus.)
5. Bija jienastanlihppokonfaluhta válgaurdnii.
Jus dus lea jienastanvuoigatvuohta sihke stuorradigge- ja sámediggeválggas, de sáhtát jienastit goappašiid válggain.