Ná jienastat ovddalgihtii

Borgemánu 10. b. álgá ovddalgihtejienasteapmi. Sáhtát jienastit ovddalgihtii gitta čakčamánu 11. b. rádjai.

Almmuhan Ramstad, Liss-Ellen. Maŋumustá rievdaduvvon 10.08.2009

Gielda dat váldá vuostái ovddalgihtejienaid. Gielda mearrida goas ja gos don sáhtát jienastit ovddalgihtii, ja juohká dieđuid dan birra. Gielda váldá maiddái vuostái ovddalgihtejienaid dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusain.

Don sáhtát jienastit ovddalgihtii guđe gielddas ihkinassii miehtá riikka. Danne sáhtát jienastit eará gielddas go dan gielddas gos orut/leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui. Jus jienastat dan biirre olggbealde, masa don leat logahallan ássin, de don oaččut alit, guoros jienastanlihpu. Dalle don fertet čállit guđe bellodaga/joavkku don áiggut jienastit. Sáhtát maiddái geavahit iežat biirre jienastanlihpu mii dus lea mielde.

Ná jienastat ovddalgihtii:

1.     Válgalanjas válddát oktavuođa válgadoaimmahasain gii addá dutnje jienastanlihppokonfaluhta ja čilge dutnje mo don galggat jienastit.

2.     De manat sisa válgalovkui, válljet jienastanlihpu, dagat vejolaš rievdadusaid ja cokkat dasto jienastanlihpu jienastanlihppokonfaluhttii.

3.     Mana válgadoaimmahasa lusa gii coggá jienastanlihppokonfaluhta ja du válgakoartta doavdjekonfaluhttii, mii dasto biddjojuvvo válgaurdnii. Jienastat sáddejuvvo rivttes gildii mii čađaha lohkama. 

Muitte legitimašuvnna! Sámediggeválgga láhkaásahus gáibida ahte jienasteaddji gean jietnavuostáiváldi ii dovdda, galgá duođaštit gii son lea. Duođaštussan sáhttá leat pássa, vuodjenkoarta ja báŋkokoarta govain, muhto sáhtát maiddái geavahit earalágan duođaštusa. Gáibádus lea ahte das lea jienasteaddji namma, riegádanbeaivi ja govva. 

Ii dárbbaš leat mielde válgakoarta, muhto dat álkidahttá válgadoaimmahasa barggu ja dutnje manná johtileappot jienastit.

Muitte ahte jienastat galgá joavdat rivttes lohkangildii ovdal válgabeaivvi. Danne berret jienastit buori áiggis.

Leat go buozas dahje doaibmavádjit? Jus it beasa válgalatnjii buozalmasvuođa dahje doaibmavádjitvuođa geažil, de sáhtát ohcat iežat válgastivrras beassat jienastit ruovttus dahje doppe gos don leat. Gielda almmuha ohcanáigemeriid. Jus don beasat jienastit ruovttus, de bohtet muhtumat gielddas du lusa ruoktot ja váldet vuostái ovddalgihtejiena doppe.

Leat go olgoriikkas? Jus don ásat dahje eará sivaid geažil leat olgoriikkas dahje Svalbárddas ja Jan Mayenis, de sáhtát jienastit ovddalgihtii Norgga olgoriikkastašuvnnain, sierra nammaduvvon jietnavuostáiváldiid luhtte, dahje don sáhtát jienastit reivviin.

Jus dus lea jienastanvuoigatvuohta sihke stuorradigge- ja sámediggeválggas, de sáhtát jienastit goappašiid válggain.