Duogáš rievdadeapmái lea ahte mannan válggain čielggai válgaboađus easka 10 beaivvi maŋŋel válgabeaivvi. Sihke jienasteaddjit ja evttohasat eai lean duhtavaččat go ná guhká šadde vuordit bohtosa. Ledje maid eará bealit dalá válgaortnegis mii fertii buoriduvvot ja nu álggahuvvui ge bargu ođasmahttit válgaortnega. Ahte sii, geat orrot gielddain main ledje unnit go 30 olbmo jienastuslogus mannan válggain, fertejit ovddalgihtii jienastit, lea okta rievdadeapmi mii árvaluvvui ja lea dál doaimmas.
Vai doalahuvvo čiegus válga, de eai sáhte gielddat main leat unnit go 30 olbmo jienastuslogus ieža lohkat jienaid. Mearriduvvui ahte jienasteaddjit dáin gielddain fertejit ovddalgihtii jienastit vai jienasteamit jovdet válgabiire lohkangildii válgabeaivái, ja lohkkojit juo válgaija.
Ođđa ortnet maid geahppuda daid gielddaid barggu main leat moattis dahje ii oktage jienastuslogus. Mannan válggain galggai buot gielddain sámeválgastivra mat galge čállit beavdegirjji válggas ja sáddet dan oktan jienastemiin lohkanválgastivrraide. Dát válddii hui guhkes áiggi, erenoamážit válgabiiriin main ledje ollu gielddat ja guhkes gaskkat.
Mihttu ođđa ortnegiin lea ahte gaskaboddosaš válgaboađus galgá čielgat válgaija. Dál go dát mihttu lea olámuttos de sávvá Sámediggi ahte dán jagi sámediggeválga šaddá erenoamáš gelddolaš sihke jienasteddjiide, politihkkáriidda ja mediaide juo válgaija.