Rabas virggit

Sámedikkis leat čuovvovaš virggit rabas main ohcanáigi lea 12.11.09:

  • Vuosttaškonsuleanta/ráđđeaddi - bistevaš virgi
  • Vuosttaškonsuleanta/ráđđeaddi - sadjásaš

Vuosttaškonsuleanta/ráđđeaddi - bistevaš virgi (ref. 09/4676)
Sámedikkis lea rabas bistevaš virgi vuosttaškonsuleantan/ ráđđeaddin mas lea álgin farggamusat. Bargobáiki lea vuosttažettiin Evenáššis.

Virgái gullet dakkár barggut go terminologiija- ja báikenamma-ovddideapmi ja Sámedikki politihkkaovddideapmi sámegielsuorggis. Virgái sáhttet maiddái biddjot eará barggut mat gullet Sámedikki doibmii.

Virgái ohcat olbmo geas lea alit oahppu sámegielas, vuosttažettiin master-/váldofágadásis allaskuvllas/universitehtas. Ovttasbargo- ja gulahallannávccat, čálalaš ovdanbuktinnávccat, návccat bargat iešheanalaččat ja ulbmillaččat ja bálvalusdáhttu deattuhuvvojit.

Virgi lea biddjon virgekodii 1408 vuosttaškonsuleanta dahje 1434 ráđđeaddi.

Lagat dieđuid virggi birra addet ossodatdirektevra Julie Eira, vuolitdirektevra Lennart Mikkelsen, dahje vuolitdirektevra Inga Margrethe Eira Bjørn, tlf. 78 47 40 00.

Vuosttaškonsuleanta/ráđđeaddi - sadjásaš (ref. 09/4677)
Sámedikkis lea rabas sadjásašvirgi vuosttaškonsuleantan/ráđđeaddin 31.12.10 rádjái, mii sáhttá guhkiduvvot. Álgin farggamusat. Bargobáikin lea vuosttažettiin Snoasas.

Sadjásašvirggi barggut leat hálddašit sámi kulturmuittuid iešguđetlágan plána- ja areálaáššiid diđoštallama ja áššemeannudeami bokte, ja Sámedikki váikkuhangaskaoamit kulturmuitosuodjalussuorggis. Virgái sáhttet maiddái biddjot eará barggut mat gullet Sámedikki doibmii.

Virgái háliidit olbmo geas lea relevánta alit oahppu, ovddemusat master/-váldofágadásis ja áinnas arkeologiija-/kulturmuitosuodjalussuorggis, ja maiddái relevánta vásáhusat ja máhtolašvuohta digitála gieddereaidduid (GIS/GPS/PDA) geavaheamis. Gelbbolašvuohta sámi servodatdilis ja sámegielas deattuhuvvojit. Lassin deattuhuvvojit buorit fágalaš gelbbolašvuođat, ovttasbargo- ja gulahallannávccat, čálalaš ovdanbuktinnávccat, návccat bargat iešheanalaččat ja ulbmillaččat ja bálvalusdáhttu.

Virgi lea biddjon virgekodii 1408 vuosttaškonsuleanta dahje 1434 ráđđeaddi.

Lagat dieđuid virggi birra addet Audhild Schanche, Hege Fjellheim Sarre dahje Hans Arild Holmestrand, tel. 78 47 40 00.

Voesteskonsuleente/raeriestæjja - annjebodts (ref. 09/4677)
Saemiedigkesne annjebodts barkoe gååvnese voesteskonsuleentine/raeriestæjjine 31.12.10:n raajan, nuepie gååvnese barkoem guhkiedidh. Aalkoe dallegh. Barkoesijjie voesteginie Snåasesne.

Annjebodts barkoen laavenjassh leah saemien kultuvremojhtesi joekehth soejkesje- jih areaaleaamhtesh reeredh giehtjedimmiej jih aamhtesegïetedallemen baakt, jih Saemiedigkien tsavtshvierhtieh kultuvremojhtesevaarjelimmide reeredh. Dan barkose maahta aaj jeatjah laavenjassh beajasovvedh mah Saemiedigkien barkoem dijpieh.

Barkose vaajtelibe almetjh mej sjiehteles jollebe øøhpehtimmie, uvtemesth master-/åejviefaagendaltesisnie jih arkeologijen/kultuvremojhtesevaarjelimmien faagesne, jih aaj sjiehteles maahtoe jih dååjrehtsh guktie digitaalen dajvedirregh utnedh (GIS/GPS/PDA). Maahtoe saemien siebredahken jih saemiengïelen bïjre lea vihkeles. Disse lissine lea sjiehteles jis hijven faagen maahtoem, laavenjosteme- jih govlehtallemevuekiem åtna, dej nuelesne tjaaleldh byjjehtimmievuekiem utnedh, oktegimse ulmiej vuestie barkedh - jih hoksehtimmievuekiem utnedh.

Barkoe lea beajasovveme barkoekodese  1408 voesteskonsuleente jallh 1434 raeriestæjja.

Jienebh byjjehtimmieh barkoen bïjre åådtje daejstie almetjistie,  Audhild Schanche, Hege Fjellheim Sarre jallh Hans Arild Holmestrand, tlf. 78 47 40 00.

Oktasaš virggiide:
Sámedikki hálddahus galgá nu bures go vejolaš speadjalastit álbmoga girjáivuođa. Bargiidpolitihkalaš ulbmilin lea juksat dássedis čoahkádusa agi ja sohkabeliid dáfus, ja rekrutteret olbmuid geain lea unnitlogu- ja álgoálbmotduogáš.

Sámediggi lea šiehtadan Čáhkkilis bargodili, dg. Inkluderende Arbeidsliv (IA), ja deattuha bargodiliid láhčima juohke bargái.

Buohkain geat ásset Finnmárkkus ja Davvi-Romssas lea vejolašvuohta oažžut oaniduvvot oahppoloana Stáhta loatnakássas 10 proseanttain jahkái gitta 25 000 ru rádjai, sii ožžot maiddái sierra vearrogessosa ja lassi mánáidoaju. Dát gustojit dassážiigo Stuorradiggi rievdada dáid ortnegiid.

Sámedikki bargiin lea máškidis bargoáigi. Ohccit geat eai hálddaš sámegiela go biddjojuvvojit virgái, sáhttet ovttasráđiid bargoaddiin geatnegahttojuvvot váldit oahpu sámegielas.

Muđui virgáduvvojit bargit gustojeaddji lágaid, njuolggadusaid ja šiehtadusaid vuođul, dás maiddái bálká ja penšuvdna, ja 6 mánu geahččalanáigi. Bálkkás gessojuvvo 2 % Stáhta penšuvdnakássii.

Ođđa almmolašvuođalága vuođul sáhttet ohccidieđut almmuhuvvot vaikko ohcci lea bivdán ahte son ii galgga čállojuvvot ohcciidlistui. 

Ohcanáigemearri: 12.11.09

Virgeohcan sáddejuvvo min digitála ohcanguovddážii:
http://e-skjema.no/sametingett.

Mii bivdit ohcciid almmuhit virggi referánsanummira.

Duođaštuvvon skuvla- ja bargoduođaštusaid máŋgosat biddjojuvvojit mielddusin dahje sáddejuvvojit bábirveršuvdnan: Sámediggi - Sametinget, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Kárášjohka/Karasjok

Saemiedigkien reereme galka årrodh seamma laakan juekeme goh almetjh-tjïerte. Dihte barkijh-politihken ulmie hijven ektiedimmiem utnedh ålmaj jïh nyjsenäjjaj gaskoeh, noeri jïh båeries almetji gaskoeh jih galka almetjh barkiehtidh mah unnebelåhkoste jallh aalkoe-almetjijstie båetieh.

Saemiedigkie sjïehtedimmiem åtna ektidamme barkoejielemen bïjre (IA) gubpene akte dejstie ulmijste lea barkoetsiehkiem sjïehtesjidh sjïere barkijen åvteste.

Gaajhkide almetjidie gieh årroeh Finnmarhkesne jih Noerhte-Tromsesne lohkemelööneme vualadåvva Staaten lööneme-beetnehvåarhkosne 10 %-ine fïerten jaepien 25.000 krovnoej raajan, joekoen skahtievueliedimmiem jih  jïllebe maanadåarjegem åadtjoeh. Daah latjkoeh leah nuhtjemisnie daan raajan Stoerredigkie råajvarimmieh jeatjahtahta.

Saemiedigkien barkijh sojjehtje barkoeaejkiem utnieh. Ohtsijh mah eah maehtieh saemien sopstestidh aalkosne, sjïehtedimmien baaktoe barkoevedtijinie maehtieh saemien gïelen ööhpetæmman åaladovvedh.

Barkoevaeltije beajasåvva laaki, latjkoej jih sjïehtedimmiej mietie, daaj nuelesne baalhka jih voeresibaalhka jih 6 askh pryövemeaejkie. Baalhkeste geasalgåvva 2% Staaten voeresibaalhka-beetnehvåarhkose.

Orre byjjesvoetelaaken gaavhtan ohtsijedaejroeh maehtieh byjjehtovvedh jalhts ohtsije lea sïjhteme ahte satne ii galkieh ohtsijilæstose tjaalasovvedh.

Ohtsememierie: 12.11.09

Barkoeohtseme mijjen digitaalen ohtsemejarngese seedtesåvva:
http://min.e-kommune.no/Sametinget

Vaajtelibie ohtsijh gelkieh barkoen vuesiehtimmienummerem.

Dååhkasjahteme kopiijh vihnesjimmeste jih vïhtesjimmeste beajasuvvieh elektronihken ohtsemasse jallh seedtesuvvieh paehpereversjovninie: Saemiedigkie - Sametinget, Ávjovárgeaidnu 50, 9730 Kárášjohka/Karasjok.

Almmuhan Eira, Ellen Aina. Maŋumustá rievdaduvvon 30.10.2009