Sámedikki valáštallanstipeanda - guhkiduvvon ohcanáigemearri
Doarjjaortnega mihttomearri:
• Movttidahttit nuorra valáštalliid áŋgiruššat valáštallat
Doarjjaortnega olahusjoavku:
• Valáštallit gaskal 16 ja 25 jagi dan jagi go stipeanda juolluduvvo
Juolludaneavttut ja máksineavttut:
• Ohcanáigemearri lea guhkiduvvon golggotmánu 12.beaivái 2010. Ohcamat mat leat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋil, eai meannuduvvo. Sii geat leat sádden ohcama ovdal ovddit ohcanáigemeari eai dárbbaš ođđa ohcama sáddet.
• Valáštalli galgá leat mielláhttun soames valáštallanjoavkkus/ -organisašuvnnas
• Okta nieida ja okta bárdni oažžuba goabbáge stipeandda, jus goappašat sohkabealit leaba ohcan stipeandda
• Ohcamis galgá boahtit ovdan vuođustus ohcamii ja movt vejolaš stipeanda lea jurddašuvvon geavahuvvot
• Ohcamis fertejit maid leat dieđut nugo namma, boastačujuhus, vearrosuohkan, e- boastačujuhus, riegádannummár, báŋkokontonummár, valáštallansearvvi/-organisašuvnna namma
• Sámediggeráđđi hálddaša ortnega. Stipeanda máksojuvvo go Sámediggeráđi mearrádus sáddejuvvo olggos.
Meroštallannjuolggadusat:
• Guokte stipeandda juolluduvvojit, goabbáge 50 000 ru.
6.3.1 Kulturovddideapmi
6.3.1.1 Girjjálašvuohta
Vuoruheamit 2010:s:
• Čáppagirjjálašvuohta man originálamánus lea sámegillii, čáppagirjjálašvuohta erenoamážit mánáid ja nuoraid várás
• Čáppagirjjálašvuohta mii lea jorgaluvvon sámegillii, váldoáššis mánáid ja nuoraid várás
• Jietnagirjjit sámegillii
• Dokumentára- ja fágagirjjálašvuohta/áššeprosa main originálamánus lea sámegillii.
Juolludaneavttut:
• Ohcanáigemearri cuoŋománu 1. b 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcama árvvoštallamii lea deaŧalaš ahte dásseárvoperspektiiva árvvoštallojuvvo
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid.
• Ohcama mielddusin galgá leat gárvvistuvvon mánus ja šiehtadus čálliiguin ja vejolaš govaheddjiiguin
• Go ohcá almmuhit jorgaluvvon girjjálašvuođa, de galgá soahpamuš originálamánusa vuoigatvuođaeaiggádiin leat mielde
• Go ohcá almmuhit jietnagirjji, de galgá soahpamuš originálamánusa vuoigatvuođaeaiggádiin leat mielde, jos dat lea
• Ohcama mielddusin galgá leat fágalaš árvvoštallan maid olggobeale konsuleanta lea dahkan
• Dán prošektii dahje vejolaš liigegoluide ii addojuvvo šat eanet doarjja
Doarjjaortnegii eai gula:
• Diehtoohcangirjjit, leksikála dahkosat ja referánsadahkosat
• Jahkegirjjit, báikkálaš historjjá jahkegirjjit dahje eará girjjit rehkenastojuvvon báikkálaš olbmuid várás
• Skuvla- ja oahppogirjjit
• Dieđalaš nákkosgirjjit, dutkanraporttat ja čielggadusat
Meroštallannjuolggadusat:
a) Čállihonorar
- Fágagirjjálašvuohta 85 000 ru
- Honorára fágagirjjálašvuođa jorgaleami ovddas, gitta 1 500 ru rádjai juohke siiddus mas leat 2000 čállinguoskkahaga
- Románat, noveallat ja muitalusat 85 000 ru
- Divttat, čájáhusat 75 000 ru
- Smávvamánáidgirjjit 55 000 ru
- Girjjálašvuođa jorgalanhonorára, gitta 1 500 ru rádjai juohke siiddus 2000 guoskkahagain
b) Buvttadeapmi
Prentejuvvon girjjiin:
Ollislaš buvttadusgoluide lohkkojuvvojit teknihkalaš buvttadeapmi ja doaimmahuslaš golut, ja doarjja rehkenastojuvvo čuovvovaččat árkka nammii (dat mearkkaša 16 siiddu):
- Dábálaš livttes barddáldat (prosa) 9 500 ru
- Váddáset barddáldat (lyrihkka ja čájáhus) 11 000 ru
Jus supmi gč. bajábeale máksomeriid, ii govčča ollislaš buvttadangoluid, de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštallama. Dat galget ákkastuvvot čálalaččat.
Teknihkalaš buvttadeapmin oaivvilduvvo formáhta, báberkvalitehta, ivdnegeavaheapmi, korrektuvradivvumat, čatnan ja olggoš.
Doaimmahuslaš gollun lohkkojuvvojit gielalaš, fágalaš ja pedagogalaš mudden ja korrektuvrra lohkan.
Jietnagirjjiide:
Ollislaš buvttadangoluide gullá buot buvttadeapmi ja meroštallojuvvo ákkastuvvon ohcama vuođul, gitta 300 000 ru rádjai.
Jus supmi gč. bajábeale máksomeriid, ii govčča ollislaš buvttadangoluid, de sáhttá ohcci bidjat ovdan ohccojuvvon prošeavtta gollomeroštallama. Dat galget ákkastuvvot čálalaččat.
Buot buvttadeapmi mearkkaša teknihkalaš buvttadeapmi, bádden ja máŋgen.
c) Illustrašuvdnagolut
Illustrašuvdnamávssut šiehtaduvvojit juohke eaŋkildilis govvadáiddáriin/illustrerejeaddjiin. Dása gullet maiddái dat olggošsiiddut maid fitnolaš illustrerejeaddjit ráhkadit.
Buvttademiide main leat illustrašuvnnat badjel 20 % sáhttá addit gitta 20 000 ru rádjai doarjaga illustrašuvdnagoluide. Dat ferte vuođustuvvot čálalaččat.
d) Oppalaš golut
Dan lassin sáhttá b) čuoggá goluin rehkenastit gitta 75 % oppalaš gollun prentejuvvon girjjiide ja gitta 40% rádjai jietnagirjjiin
Oppalaš gollun lohkkojuvvojit eará golut mat lágádusas leat girjji ráhkadeapmái lassin daidda mat bohtet ovdan čuoggás b). Dat sáhttet earret eará leat golut mat lágadusas leat viessoláigui, kontor-hálddahussii, mátkkiide, olggobeale konsuleantabálvalusaide, vuođđovuoigatvuođaide, fágalaš kvalitehta sihkkarastimii, govvaredigeremii ja sullasaččaide.
e) Vuovdaleapmi ja juohkin
Dan lassin sáhttá doarjjavuostáiváldi oažžut gitta 15 % rádjai b) čuoggá buvttadangoluin vuovdaleapmái ja juohkimii.
Máksineavttut:
• 50 % sáhttá máksojuvvot čálalaš máksinávžžuhusa vuođul go prošeakta lea álggahuvvon. Loahppa 50 % máksojuvvo go prošeakta lea čađahuvvon ja golut leat duođaštuvvon
• Prošeakta galgá álggahuvvot dan bušeahttajagi go doarjja juolluduvvo ja válbmejuvvot maŋimusat 2 jagi maŋŋá doarjjareivve beaivádeami. Jus prošeakta ii leat válbmejuvvon áigemearis, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• 10 gáhppálaga gárvves buktagis sáddejuvvojit Sámedikki girjerádjui
• Doarjjaoažžu galgá sáddet rehketdoalu ja raportta mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Rehketdoalu galgá sáhttit buohtastahttit dohkkehuvvon gollomeroštallamiin.
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 2 586 000 ru doarjjan girjjálašvuhtii.
Girjjalasvuohta - Samealbmotfoanda. Dáppe gávnnat ohcanskovi
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.1.2 Musihkkaalmmuheamit
Vuoruheamit 2010:s:
• Musihkka almmuheamit musihkain mánáide
• Mátta- ja julevsámi musihkkaalmmuheamit (buot šaŋgerat)
• Almmuheamit árbevirolaš juoigamiin
• Almmuheamit oskkoldat teavsttaiguin
Juolludaneavttut:
• Ohcanáigemearri cuoŋománu 1. b. 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcama árvvoštallamii lea deaŧalaš ahte dásseárvoperspektiiva árvvoštallojuvvo
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid. Jus áigemearri ii dollojuvvo, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• Galgá ráhkaduvvot prošeaktaválddahallan mii máinnaša mo prošeavtta ovdáneapmi čatnasa guovddáš dáhpáhusaide ja man muddui prošeakta lea čađahahtti. 5 demo gáhppálaga deattuhuvvojit. Muđui sáhttá čujuhit ovddit musihkkaalmmuhemiide.
• Oassin ohcamiid áššemeannudeamis bivdit mii olggobeale konsuleanttaid árvvoštallat ohcamiid
• Musihkkaalmmuhemiid oktavuođas galget 10 gáhppálaga gárvvistuvvon buktagis sáddejuvvot Sámediggái
• Ii addojuvvo šat eanet doarjja namuhuvvon buvttadeapmái dahje vejolaš liigegoluide
• Doarjja ii addojuvvo investeremiidda
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjaga sturrodat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul.
Máksineavttut:
• 50 % doarjagis máksojuvvo go prošeakta álggahuvvo. Loahppa 50 % máksojuvvo go prošeakta lea čađahuvvon, golut leat duođaštuvvon ja prošeaktaraporta lea buktojuvvon
• Prošeakta galgá álggahuvvot dan bušeahttajagi go doarjja juolluduvvo ja válbmejuvvot maŋimusat 2 jagi maŋŋá doarjjareivve beaivádeami. Jus prošeakta ii leat válbmejuvvon áigemearis, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• Doarjjaoažžu galgá sáddet rehketdoalu ja raportta mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Rehketdoalu galgá sáhttit buohtastahttit dohkkehuvvon gollomeroštallamiin.
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 1 900 000 ru doarjjan musihkkaalmmuhemiide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.1.3 Kulturdoaibmabijut mánáid ja nuoraid várás
Vuoruheamit 2010:s:
• Dáidda- ja duodjedoaibmabijut main mánát ja nuorat oassálastet árjjalaččat
• Sámi teáhterdoaibmabijut main mánát ja nuorat oassálastet árjjalaččat
• Prošeavttat mat leat ovddideamen sámi mánáid ja nuoraid deaivvadansajiid
• Kulturdoaibmabijut ja prošeavttat mat ovddidit mánáid bajásšaddaneavttuid báikkálaččat sámi guovlluin
• Musihkkafálaldagat mas mánát ja nuorat leat mielde
• Aktivitehtadoaibmabijuid ovddideapmi luonddus sámi mánáid ja nuoraid várás, main gozihuvvo máhtolašvuođa gaskkusteapmi boarrásiid beales
• Álggahandoarjja riikaviidosaš nuoraidorganisašuvnnaide
Juolludaneavttut:
• Rabas ohcanáigemearri čakčamánu 1. b. rádjai 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcama árvvoštallamii lea deaŧalaš ahte dásseárvoperspektiiva árvvoštallojuvvo
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid.
• Prošeakta/doaibmabidju galgá válddahallojuvvot ja mihttomearit ja čađahanvejolašvuohta galgá čilgejuvvot
• Ii sáhte vuordit eanet doarjaga namuhuvvon doaibmabidjui dahje vejolaš lassigoluide
• Doarjja ii addojuvvo eanet namuhuvvon doaibmabidjui dahje vejolaš liigegoluide
• Doarjja ii addojuvvo doaibma- ja investerengoluide
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjjasturrodat meroštallojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul gitta 150 000 ru rádjai
Máksineavttut:
• Vuollel 20 000 ruvdnosaš doarjja máksojuvvo ollásit go prošeakta álggahuvvo. Jus doarjja lea badjel 20 000 ru, de 50 % máksojuvvo go prošeakta álggahuvvo. Loahppa 50 % máksojuvvo go prošeakta lea čađahuvvon, golut duođaštuvvon ja prošeaktaraporta buktojuvvon.
• Prošeakta galgá válmmastuvvot maŋimusat jagi maŋŋá doarjjareivve beaivádeami. Erenoamáš diliin sáhttá oažžut prošeavtta válbmenbeaivvi maŋiduvvot gitta guovtti jahkái maŋŋá doarjjareivve beaivádeami, dan ferte erenoamážit vuođustit. Jus prošeakta ii válbmejuvvo áigemearis, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• Doarjjaoažžu galgá sáddet rehketdoalu ja raportta mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Rehketdoalu galgá sáhttit buohtastahttit dohkkehuvvon gollomeroštallamiin
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat.
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 1 900 000 ru doarjjan kulturdoaibmabijuide mánáid ja nuoraid várás.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.1.4 Eará kulturdoaibmabijut
Vuoruheamit 2010:s:
• Sámi kulturdoalut sámi álbmotbeaivvi guovvamánu 6. b. čalmmustuhttima oktavuođas
• Sámi kulturdoalut main váldodeaddun lea sámi kultuvra (lassin guovvamánu 6. beaivái)
• Dokumentárabuvttadusaid sámi diliid birra oasseruhtadeapmi
• Sámi govvadáidda- ja duodječájáhusat Norggas, oktan katalogaiguin ja plakáhtaiguin
• Duodjekursa kulturbargiide
• Sámi amatevrateáhter ja revyadoaimmat
• Oasseváldin girkolaš álgoálbmotbargui
• Musihkkabájit/jam
• Artistahonorárat
• Gierdomátkedoarjja Norggas sámi artisttaide
Juolludaneavttut:
• Rabas ohcanáigi gitta čakčamánu 1. b. 2010 rádjai. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcama árvvoštallamii lea deaŧalaš ahte dásseárvoperspektiiva árvvoštallojuvvo
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid
• Prošeakta/doaibmabidju galgá válddahallojuvvot ja mihttomearit ja čađahanvejolašvuohta galgá čilgejuvvot
• Ii sáhte vuordit eanet doarjaga namuhuvvon doaibmabidjui dahje vejolaš lassigoluide
• Doarjja ii addojuvvo doaibma- ja investerengoluide
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjaga sturrodat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul gitta 150 000 ru rádjai
Máksineavttut:
• Vuollel 20 000 ruvdnosaš doarjja máksojuvvo ollásit go prošeakta álggahuvvo. Jus doarjja lea badjel 20 000 ru, de 50 % máksojuvvo go prošeakta álggahuvvo. Loahppa 50 % máksojuvvo go prošeakta lea čađahuvvon, golut duođaštuvvon ja prošeaktaraporta buktojuvvon
• Prošeakta galgá válmmastuvvot maŋimusat jagi maŋŋá doarjjareivve beaivádeami. Erenoamáš diliin sáhttá oažžut prošeavtta válbmenbeaivvi maŋiduvvot gitta guovtti jahkái maŋŋá doarjja¬reivve beaivádeami, dan ferte erenoamážit vuođustit. Jus prošeakta ii válbmejuvvo áigemearis, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• Doarjjaoažžu galgá sáddet rehketdoalu ja raportta mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Rehketdoalu galgá sáhttit buohtastahttit dohkkehuvvon gollomeroštallamiin
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat.
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 2 693 000 ru doarjjan eará kulturdoaibmabijuide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.1.5 Sámegielat govvasárggusráiddut
Vuoruheamit 2010:s:
• Sámegielat govvasárggusráiddut
• Bálddalis almmuheamit mátta-, julev- ja davvisámegillii
Juolludaneavttut:
• Ohcanáigemearri njukčamánu 1. b. 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcama árvvoštallamii lea deaŧalaš ahte dásseárvoperspektiiva árvvoštallojuvvo
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid
• Prošeakta/doaibmabidju galgá válddahallojuvvot ja mihttomearit ja čađahanvejolašvuohta galgá čilgejuvvot
• Ii sáhte vuordit eanet doarjaga namuhuvvon doaibmabidjui dahje vejolaš lassigoluide
• Doarjja ii addojuvvo doaibma- ja investerengoluide
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjaga sturrodat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul.
Máksineavttut:
• Vuollel 20 000 ruvdnosaš doarjja máksojuvvo ollásit go prošeakta álggahuvvo. Jus doarjja lea badjel 20 000 ru, de 50 % máksojuvvo go prošeakta álggahuvvo. Loahppa 50 % máksojuvvo go prošeakta lea čađahuvvon, golut duođaštuvvon ja prošeaktaraporta buktojuvvon
• Prošeakta galgá álggahuvvot dan bušeahttajagi go doarjja juolluduvvo ja válbmejuvvot maŋimusat jagi maŋŋá doarjjareivve beaivádeami. Erenoamáš diliin sáhttá oažžut prošeavtta válbmenbeaivvi maŋiduvvot gitta guovtti jahkái maŋŋá doarjjareivve beaivádeami, dan ferte erenoamážit vuođustit. Jus prošeakta ii válbmejuvvo áigemearis, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
• Doarjjaoažžu galgá sáddet rehketdoalu ja raportta mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon. Rehketdoalu galgá sáhttit buohtastahttit dohkkehuvvon gollomeroštallamiin
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat.
Jahkái 2010 várrejuvvo 460 000 ru doarjjan sámegielat govvasárggusráidduide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.2 Sámi lágádusat
Vuoruheamit 2010:s:
• Ásahuvvon sámi lágádusat mat ollašuhttet juolludaneavttuid
Juolludaneavttut:
•· Ohcanáigemearri guovvamánu 1. b. 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Ohcamat fertejit gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Lágádus galgá leat registrerejuvvon Norggas ja dan váldoulbmil galgá leat vuosttažettiin sámegillii almmuhit
• Lágádus galgá leat almmuhan unnimusat 10 namahusa maŋimus golmma jagis
• Lágádusa bruttogávpejohtu galgá leat unnimusat 500 000 ru jahkái
• Almmuheamit sámegillii galget leat 75 % bruttogávpejođus
• Doarjjaoažžu ferte 3 vahku siste maŋŋá doarjjareivve beaivádeami čálalaččat dohkkehit doarjjaeavttuid. Jus áigemearri ii dollojuvvo, de manahuvvo doarjja almmá ovddalgihtii dieđiheami haga
Doarjaga juohkáseapmi:
a) Vuođđodoarjja
• 15 % jahkásaš rámmas juogaduvvo ovtta mađe daidda geain lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga ja geat ollašuhttet doarjjaeavttuid
b) Doaibmadoarjja
• 30 % jahkásaš rámmas juogaduvvo lágádusaide doaimma mielde, sihkkarastit ahte buvttaduvvojit eanet sámegielat almmuheamit. Doarjaga juohkimis ferte váldit vuhtii lágádusa ollislaš sámegielat almmuhemiid ja sámi musihkkaalmmuhemiid 2009:s. Doarjaga rehkenastimis biddjo¬juvvo vuođđun árkkaid lohku (mearkkaša 16 siiddu juohke árkkas) juohke gárvvistuvvon sámegielat almmuheamis ja galle sámi musihkkaalmmuheami leat gárvvistuvvon 2009:s.
• 20 % jahkásaš rámmas juogaduvvo daid lágádusaid buvttadusa mielde, mat buvttadit sámi oahpponeavvuid (Sámedikki oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas áigodahkii 2009-2012 lea mearriduvvon mii dat galgá adnojuvvot sámi oahpponeavvun). Doarjaga juolludettiin vuhtiiváldojuvvo lágádusa jagi 2009 sámi oahpponeavvuid ollislaš buvttadeapmi. Doarjjasturrodaga meroštaladettiin biddjojuvvo vuođđun juohke sámi oahpponeavvu árkalohku (16 siiddu juohke árkkas) mii lea gárvvistuvvon 2009:s.
c) Doarjja vuovdaleapmái ja juohkimii
• 35 % jahkásaš rámmas juhkkojuvvo sámi almmuhemiid vuovdaleapmái ja juohkimii. Juogadettiin doarjaga lágádusaide biddjojuvvo vuođđun dat proseantaoassi maid lágádus lea ožžon čuoggás b) Doaibmadoarjja
Máksineavttut:
• Doarjja máksojuvvo go revišuvdnaduođaštus čájeha visogova 2009 sámegielat álmmuhemiid ollislaš girjebuvttadeamis ja go revišuvdnaduođaštuvvon rehketdoallu ja -raporta čájehit mo 2009 ruđat leat geavahuvvon
• Juolludeapmi lea fámus go váidináigemearri lea nohkan ja vejolaš váidagat leat meannuduvvon.
• Doarjja máksojuvvo ollásit dan bušeahttajagis go dat juolluduvvo. Máksinávžžuhus galgá leat ovddiduvvon maŋimusat golggotmánu 1. b. 2010
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat.
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 2 750 000 ru sámi lágádusaide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.3 Investerendoarjja sámi girjebussiide
Vuoruheamit:
• Sámi girjebusse Lulli- Trøndelága fylkkasuohkanii
• Sámi girjebusse Guovdageainnu suohkanii
Juolludaneavttut:
• Ohcanáigemearri lea cuoŋománu 1. b. 2010. Ohcamat mat leat sáddejuvvon dien dáhtona maŋŋá eai meannuduvvo
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Ohcamat galget gullat Sámedikki 2010 vuoruhemiide
• Doarjjaoažžu ráhkada čađahanplána sisaoastimii, mas lea dárkilis gollomeroštallan ja ruhtadanplána maid Sámediggi dohkkeha ovdal gávpešiehtadus dahkko
• Doarjjaoažžu geatnegahttá iežas doaimmahit girjebusse unnimusat 10 jagi. Olles doarjja dahje oassi das sáhttá gáibiduvvot máksojuvvot ruovttoluotta jus doaibma heaittihuvvo dahje rievdá ovdal áigemearri lea gollan
• Ii addojuvvo eanet doarjja doaibmabidjui dahje vejolaš lassigoluide
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjja sturrodaga vuođđun lea ákkastallojuvvon ohcan
Máksineavttut:
• Vuosttaš oassi doarjagis máksojuvvo go gávpešiehtadus lea dahkkon
• Loahppa doarjagis máksojuvvo go busse lea skáhppojuvvon ja doarjjaoažžu lea buktán raportta ja rehketdoalu mii duođašta doarjaga geavaheami
Muđui gustojit njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
2010 lea várrejuvvon 2 000 000 sisaoastindoarjja ođđa sámi girjebussiide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi
6.3.4 Sámi deaivvadansajit
Juolludaneavttut:
• Ohcanáigemearri guovvamánu 1. b. 2010. Ohcamat sáddejuvvon dien beaivvi maŋŋá, eai meannuduvvo
• Sámedikki ohcanskovvi ortnega várás galgá geavahuvvot
• Deaivvadansajit fertejit duođaštit ahte sis lei doaibma juovlamánu 31. b. 2009, ja ahte sis lei sierra dohkkehuvvon stivra
• Vai oažžu doarjaga, ferte doarjjaoažžu ovddemustá láigohit lanjaid, sus ferte leat sierra visti dán várás dahje ovttastusbadji duoji várás
• Ohcama mielddusin galgá leat doaibmaplána 2010 várás ja bušeahttadárbu 2011 várás
• Doarjja ii addojuvvo huksenlaš sisaoastimiidda dahje gitta installašuvnnaide
• Deaivvadansajit mat ožžot doaibmadoarjaga eará boasttaid bokte Sámedikki bušeahtas, eai oaččo doarjaga dán ortnega bokte
Meroštallannjuolggadusat:
• Doarjjasturrodat rehkenastojuvvo vuođustuvvon ohcama vuođul
Máksineavttut:
• 50 % máksojuvvo go doarjjaoažžu dan bivdá, loahppa 50 % máksojuvvo go ruđaid geavaheami raportta geigejuvvo Sámediggái. Doaimmaid rehketdoallu doaibmaplána mielde sáddejuvvo Sámediggái maŋimus borgemánu 1. b. 2011
• Jus doarjja lea badjel 150 000 ru, de galgá registrerejuvvon dahje stáhtafápmuduvvon rehketdoallodárkkisteaddji duođaštit rehketdoalu mii čájeha mo ruđat leat geavahuvvon
• Doarjja máksojuvvo dan bušeahttajagi go dat juolluduvvo
Muđui gustojit dat njuolggadusat maid Sámediggi lea mearridan áššis 43/07 Daid doarjagiid hálddašeami ođasmahttin maid Sámedikkis sáhttá ohcat.
Ortnega hálddaša Sámedikki doarjjastivra.
Jahkái 2010 várrejuvvo 950 000 ru doarjjan sámi deaivvadansajiide.
Dáppe gávnnat ohcanskovi