-Ealli gilit dáhkidit buoremusat dan ahte sámi kultuvra ja giella duođai seilot boahtteáiggis. Dáláš doallostruktuvrra sihkkarastin ja barggolašvuođa bisuheapmi ealáhusas lea mearrideaddji ealli giliid bisuheapmái, lohká Sámediggeráđđelahttu, Marianne Balto.
Danne lea deaŧalaš ahte Sámediggi bargá sámi eanadoalu doaibmavuođu nannemiin. Sámedikki guhkes áiggi mihttomearrin lea buoridit barggolašvuođa ja buvttadusa ealáhusas, danne juolludii Sámediggi 2009:s 5,1 miljon ru eanadoalloulbmiliidda. Doarjagat leat váldoáššis juolluduvvon investeren-, ovddidan- ja ovttasbargodoaibmabijuide eanadoalus.
Sámi guovlluid eanadoalu ovdáneapmi maŋimuš jagiin lea leamaš negatiivvalaš ja dat fuolastuhttá.
Sámediggi ovddida čuovvovaš árvalusaid jagi 2010 eanadoallošiehtadallamiidda:
1. Sámedikki doaibma guoská daid guovlluide riikkas gos sámit ásset. Eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maŋimuš jagiin leat vuhtii váldojuvvon soames árvalusa maid Sámediggi lea ovddidan, muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii. Sihke doarjaga areálarájiid rievdadeapmi ja mielkeeriid lasiheapmi leat boahtán ávkin maiddái sámi álbmogii Finnmárkkus. Sámit geat barget eanadoaluin ásset maiddái olggobealde Finnmárkku - erenoamážit Romssas ja Norlándda davvioasis. Ekonomalaš doaibmabijut mat álggahuvvojit sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui.
2. Rekrutterema sihkkarastin eanadollui. Ovddeš iskkadeamit leat čájehan ahte Davvi Norggas lea unnit beroštupmi váldit badjelii eanadoalu go eará guovlluin. Jos nuoraid galgá movttidahttit álgit eanadoaluin, de ferte bidjat ekonomalaš doaibmabijuid sihkkarastin dihte rekrutterema.
3. Ođđaásahanearri nuoraid várás. Mielkeearreortnega nuoraid várás ferte viiddidit. Nuorat geat álggahit doalu, fertejit dávjá investeret šibihiid, reaidduid ja visttiid. Soapmásat válljejit oastit eanadoalloopmodaga. Go nuorat vel lassin gártet oastit mielkeeriid stáhtas stáhta haddái (3,50 ru lihttera nammii), lea váttis oažžut sin álggahit doaluin. Rekrutterema sihkkarastima dihte fertejit ásahuvvot oiddoleappo ortnegat nuoraid várás geat háliidit bargagoahtit eanadoaluin - nuvttá mielkeearit nuoraide geat áigot álgit eanadoaluin dahje viiddidit eriid sámi guovlluin.
4. Luopmo- ja astoáiggesadjásašortnet. Dássálaga ovdánemiin eará ealáhuseallimis, ferte láhčit eanet luomu ja astoáiggi. Oktasaš doaluid ásahemiin lea sihkkarastojuvvon eanet astoáigi sidjiide geat servet dán lágan ovttasbargui, muhto oktasaš doalut eai heive buot guovlluide. Čájehan lea ahte sis geat eai leat mielde oktasaš doalus leat stuorát hástalusat oažžut sadjásačča. Dasa sáhttet leat máŋggalágan sivat, muhto bálkkás lea stuorra mearkkašupmi rekrutteremii. Luopmo- ja astoáigeortnegiid máksomeriid ferte bajidit. Dán lágan ortnet geasuhivččii eanet bargat eanadoaluin, seammás go dat movttidahtášii nuoraid álggahit eanadoaluin.
5. Stuorát mielkeearit doaluide main lea unnit earri go 120 000 lihttera. Eanaš doaluin lea vejolašvuohta lasihit mielkebuvttadusa. Stuorát mielkeearri buoridivččii doaluid ekonomalaš vuođu. Dat livččii mielde sihkkarastimin eanadoalu sámi guovlluin. Sihkkarastin dihte máŋggabealat doallostruktuvrra, de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas.
Mielkebuvttadandoaluid logu unnun lea buktán ságastallama vuođu birra bisuhit infrastruktuvrra sihke njuovahagain ja meieriijáin. Muhtun eanadoallobuktagiid vátnivuohta bajidahttá geasehan- ja buvttadangoluid ovttadaga nammii. Viidáset náláštuhttinfitnodagat, mat dávjá leat ovttasdoaibmafitnodagat leat maiddái sorjavaččat gánnihahttivuođas. Dáid vátnun lea dán rádjái divrudahttán eanadolliid geasehangoluid. Bisuhan dihte ja lasihan dihte dáláš mielkebuvttadeami fertejit dat doalut main leat unna earit oažžut vejolašvuođa oastit lassieriid.
6. Geasehandoarjja njuovvamiidda. Njuovahagaid heaittiheapmi guhkida fievrridangaskkaid ja nie divruda geasehangoluid. Doaluid logu njiedjama dihte guhkkot doaluid gaskkat ja dan geažil badjánit maiddái geasehangolut. Dán ferte fitnet sisa movt nu. Dat lea guovtteávjjot miehkki - galget go ovttasdoaibmafitnodagat bisuhit buot distriktanjuovahagaid vai galget go dat guovddášdahttojuvvot seastin dihte. Goappašiid oktavuođas gártá doalli máksit jos eará ortnegiid bokte eai buhtaduvvo dat liigegolut. Dan geažil lea dárbu oažžut eanet doarjaga geaseheapmái. Gávdnojit maiddái čielga rájit man guhkká ealli elliid sáhttá geasehit almmá válddekeahttá vuoiŋŋastanbottu.
7. Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoaluid ekonomiija. Sávzadoallu gáibida ollu areálaid man oktavuođas meahci geavaheapmi lea leamaš mearrideaddji ekonomalaš bohtosii. Váidudeaddji doaibmabijut boraspiriid hálddašeamis leat dagahan ahte sávzadoallit leat earret eará gártan unnidit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid áiddiid sisa bealdduide. Go eanet fertejit geavahit bealdduid, de dat lasiha goluid go fertejit eanet dikšut eatnamiid ja áidut daid. Geavaheami dainna lágiin rievdadeapmi sáhttá maiddái buvttihit stuorát vára ahte sávzzat ožžot parasihtaid ja infekšuvnnaid (menddo ollu leat sávzzat seamma areálaid alde). Boraspirehálddašeamis ja sávzadoalu ekonomiijas lea lávga oktavuohta. Boraspirehálddašeapmi ii leat meroštallama mielde oassin šiehtadallamiin, muhto dat váikkuha njuolga ekonomalaš bohtosii. Boraspiresoabaheami mielde galget leat sihke guohtoneallit ja boraspiret riikkas. Váidudeaddji doaibmabijut (ovdal sávzzaid viežžan guohtumiin, áiddit jna) divrudahttet sávzadoalu ja hehttejit dolliid geavaheames meahci eanemus ávkkálaš vugiin.
8. Nággoeastadeaddji doaibmabijut. Šiehtadusbealit lávejit jahkásaččat várret 1,4 miljon ru nággoeastadeaddji doaibmabijuide. Unnidan dihte areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii. Boazoáiddiid huksen lea hui divrras ekonomalaččat, muhto dat lea investeren máŋgga jahkái ovddosguvlui. Áiddiid ceggemiin seasttášii eanadoalu maŋit áiggis liigebarggu ja dan seammás sihkkarastojuvvošii šaddu. Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid. Čuvgehusbargu ealáhusa historjjá, iešlági ja vuođu birra lea deaŧalaš oassi nággoeastadeaddji doaibmabijuin. Psykososiálalaš deaddu maid nákkut mielddis buktet guhkit áiggi badjel sáhttet lea vahágin guoskevaš beliide. Danne lea deaŧalaš eastadit dákkár dilálašvuođaid šaddamis.
9. Lasihit ruđaid Sámedikki ealáhusovddidan doaibmabijuide. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta láve juolludit Sámedikki ealáhusovddidan doaibmabijuide 2,0 miljon ru (ovddeš Sámi ovddidanfoanda). Dát ruđat eai leat muddejuvvon máŋgga jahkái. Eanadoalu golut visttiide ja eará doaibmabijuide leat lassánan jagis jahkái. Dasto lea Sámediggi maiddái seamma áigodagas viiddidan ortnega doaibmaguovllu. Eanadoalu unnun sámi guovlluin buvttiha dasa lassin dárbbu ruhtadit stuorát bajásdoallanbarggu. Ruđaid ferte lasihit 4,0 miljon ruvdnui.
10. Lotnolasdoalut. Ollu guovlluin hehttejit vátna areálaresurssat stuorát doaibmaovttadagaid ásaheami. Dáin guovlluin ferte ain leat vejolašvuohta áŋgiruššat sierralágan lotnolasealáhusaiguin. Dáinna lágiin bisuhit mii girjáivuođa ealáhusas, ja dan seammás sihkkarastojuvvo dássedis ássan. Šiehtadusoktavuođas fertejit ekonomalaš doaibmabijut leat ceahkkálastojuvvon doallosturrodagaid mielde, dan dihte vai lotnolasdoalut oččošedje stuorát oasi njuolggo doarjagiin.
Sámedikki dievasčoahkkin meannuda ášši guovvamánus.