Sámediggeráđis lea ráđđečoahkkin 05.-07.10.2010 Bådåddjos. Čoahkkin álgá dii. 09.00 Clarion Collection Hotel Grand, Storgata 3, Bådåddjos. Dá lea áššelista:
Ráđđelahttu Vibeke Larsen lei mielde čakčamánu 10. b. semináras boahtteáiggi sámi museaid birra maid Sámi museasearvi lágidii. Sámediggeráđi lahttu Larsen hálai sáhkavuorustis earret eará daid hástalusaid birra mat sámi museain Norggas leat ovddabealde.
Gulahallanráđđeaddi - bistevaš virgi - ref.nr. 10/4856Sámedikkis lea rabas bistevaš virgi ráđđeaddin/seniorráđđeaddin mas álgin lea farggamusat. Bargosadji lea Sámedikkis Guovdageainnus dahje Kárášjogas.Ohcan sáddejuvvo min digitála ohcanguovddážii: http://e-skjema.no/sametinget.
Arkiteakta - bistevaš virgi - ref.nr. 10/4855
Sámedikkis lea rabas bistevaš virgi ráđđeaddin/seniorráđđeaddin mas álgin lea farggamusat. Bargosadji lea okta Sámedikki kántorbáikkiin.Ohcan sáddejuvvo min digitála ohcanguovddážii: http://e-skjema.no/sametinget.
Sámedikki dievasčoahkkin dollojuvvo čoahkkinplána mielde čakčamánu 27. - 30. b. 2010. Dievasčoahkkin álgá maŋŋebárgga čakčamánu 28.b. dii. 09.00 ja loahpahuvvo bearjadaga čakčamánu 30.b. ovdal dii. 15.00.
Sámediggi lágida dievasčoahkkima oktavuođas čakčamánus beallebeaivásaš seminára Sámedikki guovttegielatvuođa ruđaid ođđa juolludaneavttuid birra. Seminára dollojuvvo Sámedikki dievasčoahkkinlanjas gaskavahku 29.09.10 dii.09.00 - 12.00.
Sámediggi almmuha dákko bokte valáštallanstipeandda sámi nuoraide. Ulbmil valáštallanstipeanddain lea movttidahttit nuorra valáštalliid áŋgiruššat valáštallat.
Ohcanáigemearri stipendii alit oahpahussii čakčat 2010 lea golggotmánu 1. b. Ohcamat mat sáddejuvvojit maŋŋá áigemeari eai meannuduvvo.
Ohcanáigemearri stipendii skuvlajagis 2010/2011 lea guovvamánu 1. beaivvi 2011. Ohcamuša sáhttá sáddet juovlamánu 1. beaivvi rájes go almmuhuvvo.
Sámediggi dieđiha ahte gáržžes ruhtadili dihte stuora ohcanhivvodaga ektui leat bušeahttapoasttain 20040 "Kulturdoaibmabijut mánáide ja nuoraide" ja 20050 "Eará kulturdoaibmabijut" main lea rabas ohcanáigemearri čakčamánu 1. beaivi, juo buot juolluduvvon dán jagi.
Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain ráhkadan diehtojuohkingihppaga mánáidgárdefálaldagaid birra sámi mánáide.
Sámedikki dievasčoahkkin mearridii 23. vahkus Sámediggeráđi evttohusa plánaveahkis sámi kultuvrra, ealáhusovddideami ja servodateallima sihkkarastimii plánema várás plána- ja huksenlága plánaoasi mielde (Sámedikki plánaveahkki).
Sámi statistihkka 2010 girjjis leat statistihkat mat gusket Norgga sámi servodatdilálašvuođaide. Statistihkain adnojuvvo eanas geográfalaš lahkaneapmi, mas deattuhuvvojit sámi ássanguovllut Sáltoduoddara davábealde. Lassin dasa leat maiddái muhtun sámi statistihkat mat gusket olles riikii.
Dás gávnnat diehtojuohkingihppaga ohppiid oahpahusvuoigatvuođa birra sámegielas dahje sámegillii, ja makkár geatnegasvuođaid dat buktá skuvlaeaiggádii.
Guovtti konsultašuvdnačoahkkima maŋŋá, miessemánu 11. b. ja 27. b., gaskal Birasgáhttendepartemeantta stáhtačálli Heidi Sørensen ja Sámedikki ráđđelahtu Marianne Balto leat jagi 2010 mearraluossabivddu ođđa láhkaásahusat gárvánan.
Sámediggeráđđi rámida Deanulávdegotti go lea čađahan vuđolaš ja bures ákkastuvvon barggu, ja deattuha ahte lávdegotti evttohus lea ovttajienalaš. - Mii leat ilus go Deanulávdegoddi ovddida ovttajienalaš evttohusa vaikke vel lávdegottis leat leamaš váttes digaštallamat ja deaŧalaš vihkkedallamt, cealká ráđđelahttu Marianne Balto.
Guovtti raportta vuođul, maid Sámi vuoigatvuođalávdegotti II lea ovddidan ođđa sámevuoigatvuođa birra ja sámi resursageavaheami ja riektedili birra Hedmárkku rájes Romssa fylkka rádjai, lea Ráđđehus bovden Sámedikki konsultašuvnnaide. Vuosttaš konsultašuvnnat galget čađahuvvot giđa mielde ja Sámediggi lea ovdal konsultašuvnnaid doallan máŋga álbmotčoahkkima gullan dihtii olbmuid oainnuid.
Guolástusdepartemeanta lea bovden Sámedikki konsultašuvnnaide Riddoguolástanlávdegotti evttohusa birra vuossárgga 22.03.10 Oslos. -Riddoguolástuslávdegotti evttohus lea vuođđun das ahte oažžut dakkár guolástuslágaid ja guolástushálddašeami, mat eahpitkeahttá leat álbmotrievtti siskkobealde, dadjá sámediggepresideanta Egil Olli.