Sápmelaččain ja kvenain leat ollu seammalágan hástalusat

Sámediggepresideanta Egil Olli doalai dearvvuohtasártni Norgga kvenaid lihttu jahkečoahkkimis. -Sápmelaččain ja kvenain leat ollu seammalágan hástalusat, ja mis lea ollu maid mii sáhttit oahppat guhtet guimmiineamet, lohká Olli.

Almmuhan Østby, Jan Roger. Maŋumustá rievdaduvvon 24.03.2010

Riikkačoahkkin!

Vuos háliidan giitit bovdejumi ovddas doallat dearvvuohtasártni din riikkačoahkkimii. Bovdejumis din riikkačoahkkimii lea stuorra govasteaddji árvu. Dat duođašta ovttasbargo- ja gulahallandáhtu.

Sápmelaččain ja kvenain leat ollu seammalágan hástalusat, ja mis lea ollu maid mii sáhttit oahppat guhtet guimmiineamet. Sihke kvenat ja sápmelaččat leat gillán garra dáruiduhttima geažil. Mii sápmelaččat leat Sámedikki ásaheami bokte ožžon vejolašvuođa njulget muhtun oasi dán vearrivuođas ja mii hálddašit dál dehálaš osiid sámi servodagas. Kvena kultuvra ferte maid beassat ovdánit. Norgga stáhtas lea ovddasvástádus das ahte kvenat nationála unnitlohkun Norggas galget oažžut vejolašvuođa ovddidit iežaset giela, servodaga ja kultuvrra.

Sámediggeráđđi háliida doarjut positiiva láhkai dán bargui.

Norgga kvenaid lihttu lea guhká bargan dan ala ahte oažžut sierra kvena kulturfoandda, sullii seammalágana go sámeálbmotfoandda. Foandda reanttut galget geavahuvvot kvena giela ja kultuvrra nannemii. Juo 2008 cuoŋománus mun dorjon kvenafoandda ásaheami. Dán doarjaga ovddasta sámediggeráđđi ain, maŋimusat juovlamánu dievasčoahkkimis mannan jagi. Dat dahkkojuvvui sámediggeráđi politihka vuođul, namalassii ahte sámepolitihkka galgá vuođđuduvvot lotnolas árvvusatnimii ja dásseárvui gaskal sápmelaččaid, dážaid, kvenaid ja eará álbmotjoavkkuid.

Dán jagi guovvamánu 15. b. rahppojuvvui Omasvuona giellaguovddáš Ivgobađas. Guovddáš galgá doaimmahit oahpahusa sihke sámegielas, kvenagielas, suomagielas ja dárogielas. Sámediggi lea veahkehan dán guovddáža ásahemiin. Mii doaivut ahte guovddáš lea mielde nannemin buot daid gielaid, maid várás dat lea ásahuvvon.

Dáppe davvin leat mii guhká eallán máŋggakultuvrralaš servodagain. Ii álo riiddu haga. Muhto buriin gulahallamiin ja dieđuiguin guhtet guimmiideamet birra, mii sáhttit garvit ollu riidduid. Eaktun buori ovttasdoaibmamii lea ahte mii buohkat oažžut buriid vejolašvuođaid ovddidit gielamet ja kultuvrramet.

Ealli kvena kultuvra lea riggodahkan buohkaide geat besset oahpásmuvvat dainna, ja lea ge dehálaš ahte dat diehtoriggodat mii kvena kultuvrras lea, fievrriduvvo viidáseappot ođđa buolvvaide. Dán riikkačoahkkima prográmma čájeha ahte dainna lea vejolaš lihkostuvvat.

Mun sávan didjiide lihku dáinna riikkačoahkkimiin!

 

 

 

Egil Olli
sámediggepresideanta
Egil Olli