Presideantta mátki dievva vásáhusaiguin

Arkeologalaš gieddi Tiahuanaco dastán Titicaca-jávrri máttabealde sávai sámediggepresidentii Egil Olli:ii ja seniorráđđeaddái Leif A. Dunfjell:ii bures boahtima čáppa beaivvadagain ja láfos heaimmain lávvardaga cuoŋománu 17. b.

Almmuhan Holmgren, Hanne. Maŋumustá rievdaduvvon 23.04.2010

Olli illosii go beasai galledit ravnnaid mat duođaštit Aymaraid vássán kultuvrra. Bolivia álgoálbmotjoavkku  vuosttaš presideantan (vaikke vel sin lohku lea badjel 60% Bolivia álbmogis) Evo Morales válljii doallat goappašiid nammadanmeanuidis Tiahuanacos, lassin oaivegavpogis La Pazas.

Olli deaivvadii Aymara-álbmoga báikkálaš ovddasteddjiiguin. Maŋŋá oahpásmahttima Tiahuanacos Olli galledii Unidad Academica Campesina Tiahuanaco-nammasaš eanadoalloallaskuvlla, mii lea dastán ravnnaid lahka. Doppe oinnii earret eará lámaid ja alpáhkaid, ja skuvlaluohká oahppit čilgejedje oanehaččat mo lea eallit smávvadálolažžan. Beaiveborramuššan guossehuvvui árbevirolaš aymara-reahtta, mii lágiduvvo nu ahte juohkehaš buktá veaháš borramuša ruovttus ja juogada earáiguin.

Dasto manne El Altoi, ja bisánaste mátkki alimus sajis, 4028 mehtera bajábealde mearradási, gos Olli beasai oainnestit Titicaca-jávrri mii lea máilmmi alimusas. El Álto mearkkaša "aláš", ja lea gávpot mii lea nu gohčoduvvon Alti Plano-šleađus, dasto bajábealde ceakko La Paza. Gávpot lea measta steaččas dego bánnogáhkku, su 4000 mbm.

Dáppe Olli ságastalai Felix Lopeziin, aymaraorganisašuvnna Consejo Educativo Aymara presideanttain. Presideanta dovddahii ilu go vuostáiváldojuvvui váimmolašvuođain (ja coca-deajain), goappašagat dovddaheigga man deaŧalaš dat lea gáhttet álgoálbmogiid giela ja kultuvrra. Sámediggepresideanta evttohii ahte Bolivia aymarat sáhttet boahtit guossin ovttasbargat sámi allaskuvllain vai sii ieža besset muosáhit daid vásáhusaid maid mii leat ožžon Norggas, ja buktit árvalusaid viidáset ovddideapmái Norggas.

 

Teaksta ja govva: Tom Henning Bratlie.