-Dás lea Sámediggeráđđi ráhkadan evttohusa čielga ja oanehis rámmačoahkkin dasa mo mii háliidit čađaheami, ovttas daiguin minerálafitnodagaiguin, mat háliidit iskkadit ja roggat minerálaid min guovlluin. Nappo danne vai gávdnat buriid čovdosiid ja oččodit dan ovttamielalašvuođa maid dakkár doaibma dárbbaša. Sámediggeráđđi fállá rámmačoahki dakkár gulahallamii mii buvttiha čielga šiehtadusaid. Danne mii leat dán gohčodan šiehtadallamin. Dát veahkki ii buhtte áššemeannudannjuolggadusaid ja lobiid maid ferte oažžut lágaid vuođul. Dan fertet dieđusge sihke mii Sámedikkis ja minerálafitnodagat doahttalit. Min minerálaveahkkeevttohus dattetge álkida proseassaid, nanne riektesihkarvuođa ja buorida einnostahttivuođa sihke minerálafitnodagaide, njuolgga guoskkahuvvon sámi beroštusaide, báikegottiide ja Sámediggái, dadjá sámediggepresideanta Egil Olli.
Ollislaš minerála- ja ealáhuspolitihkka
Minerálaveahkki galgá čielggadit Sámedikki rolla iskkademiid, roggamiid ja doaimmaid oktavuođas olles árbevirolaš sámi guovllus. Dása gullet sihke metállat, maid stáhta čuoččuha oamastit, ja industriijaminerálat, huksenávdnasat ja luonddugeađggit, mat leat eanaeaiggáda minerálat.
Minerálaveahki erenoamáš ulbmil lea vel dat ahte sihkkarastit guoskkahuvvon sámi beroštusaide riektesihkarvuođa ja einnostahttivuođa sámi guovlluid minerálaid hálddašeami ja ávkkástallama oktavuođas.
Šiehtadallamat
Sámelaččat galget Sámedikki bokte beassat šiehtadallat minerálaresurssaid iskkadeami ja roggama oktavuođas vai ožžot oasi dakkár doaimma ovdduin. Ii makkárge mineráladoaibma galgga čađahuvvot ovdalgo njuolgga guoskkahuvvon sámi beroštusat, ja erenoamážit Sámediggi sámiid ovddasteaddji orgánan, lea dieđuid vuođul friija mieđihan dasa.
-Sámediggeráđđi ii vuosttal mineráladoaimmaid sámi guovlluin, muhto árvoháhkan galgá bohtit báikegottiide buorrin, dadjá sámediggepresideanta Egil Olli. Mineráladoaimmat eai galgga hehttet árbevirolaš sámi ealáhusaid ja árbevirolaš sámi kulturvuđot ávkkástallama. Mii fertet gávdnat buriid čovdosiid vai mineráladoaimmat ja árbevirolaš ealáhusat soabadit ovttas, dadjá Olli.
Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin, sámi beroštusaiguin, ja báikkálaš, guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin nannen dihte fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin.
Minerálaveahkki
1 Ulbmil
1.1 Dát plánaveahkki galgá láhčit diliid nu ahte sámi kultuvrra, ealáhusovddideami ja servodat¬eallima beroštusat deattuhuvvojit ja gozihuvvojit minerálaresurssaid geavahanplánaid oktavuođas.
1.2 Plánaveahkis mearriduvvojit Sámedikki vuordámušat servviide ja makkár ovttasbargovugiid Sámediggi háliida soahpat servviiguin go guoská duohta iskkademiide, iskosiid váldimii ja áigumušaide dalle go áigot ohcat doaibmakonsešuvnna minerálaresurssaide.
1.3 Plánaveahkki lea oaivvilduvvon sihkkarastit dan ahte dat riekti mii sámiin lea álbmotrievtti álgoálbmot- ja minoritehta njuolggadusaid mielde doahttaluvvo.
2 Doaibmaguovlu
2.1 Plánaveahkki geavahuvvo duohta iskkadanbargguid, iskosiidváldima ja áigumušaid oktavuođas go ohccojuvvo doaibmakonsešuvdna metállaide.
2.2 Plánaveahkki geavahuvvo industriijametállaide, huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide árbevirolaš sámi guovlluin gos sámi eanavuoigatvuođat eai leat dohkkehuvvon ja gos Stáhtavuovddit odne hálddaša eatnamiid.
2.3 Plánaveahkki gusto árbevirolaš sámi guvlui masa gullet Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkat, ja Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu, Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Røros suohkanat Mátta-Trøndelága fylkkas, Engerdal ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedmárkku fylkkas, ja Surnadal ja Rindal suohkanat Møre ja Romsdal fylkkas.
3 Dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain
3.1 Dat geasa lea addojuvvon iskkadanvuoigatvuohta minerálalága § 13 mielde, galgá ráhkadit raportta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda duohta iskkadanbargu, vejolaš iskosiid váldin ja roggan ja doaibma minerálalága paragráfaid 19 ja 20 mielde njuolga sáhttá guoskat.
3.2 Dat geasa lea addojuvvon rogganvuoigatvuohta minerálalága §§ 29 ja 30 mielde, galgá ráhkadit váikkuhaniskančielggadusa plána- ja huksenlága kapihttaliid 4 ja 14 mielde sámi kultuvrra, ealáhuseallima ja servodateallima luondduvuđđosa sihkkarastima ektui doaibmaohcamis minerálalága § 43 mielde.
3.3 Go Stáhtavuovddit árvvoštallá dahkat soahpamuša iskkademiin mat gusket industriijametállaide, huksenávdnasiidda ja luonddugeđggiide, de berre dat fuolahit ahte ráhkaduvvo raporta mas leat dieđut ja árvvoštallamat sámi beroštusain maidda iskkadeamit, vejolaš iskosiid váldin ja doaibma sáhttet guoskat.
3.4 Ráhkaduvvon raporta ja váikkuhusiskančielggadeapmi galget leat vuođđun šiehtadallamiidda duohta iskkademiid ja doaimma ektui, gč. dán plánaveahki čuoggá § 4.
4 Šiehtadallamat
4.1 Dat guhte galgá dahkat duohta iskkadanbargguid ja váldit iskosiid, ja dat gii áigu ohcat rogganvuoigatvuođa ja konsešuvnna minerálalága paragráfaid 13, 20 ja 43 mielde, galgá váldit oktavuođa Sámedikkiin ja šiehtadallat lagabui movt šiehtadallamat galget čađahuvvot.
4.2 Sierra šiehtadallamat galget čađahuvvot duohta iskkadanbargguid ektui, iskosiidváldima ohcanplánaid ektui, ja doaibmakonsešuvnna ohcanplánaid ektui. Iskosiidváldima ohcanplánaid ektui ráhkaduvvo oktasaš dokumeanta das ahte šiehtadallamat čađahuvvojit ovdal vejolaš doaibmakonsešuvdnaohcama.
4.3 Stáhtavuvddiin čađahuvvojit sierra konsultašuvnnat jos árvvoštallojuvvo dahkat šiehtadusaid servviin go guoská iskkademiide, iskosiid váldimii dahje doibmii industriijaminerálaid, huksenávdnasiid ja luonddugeđggiid oktavuođas.
4.4 Sámediggi sáhttá čielggadit njuolga guoskevaš sámi beroštusaiguin ahte áigot go searvat dán lágan šiehtadallamiidda. Maŋŋá ovddalgihtii dieđihuvvon miehtama sáhttá Sámediggi fuolahit njuolga guoskevaš sámi beroštusaid šiehtadallamiin.
4.5 Dat guhte áigu bargat plánaveahki čuoggá 4.1 ektui sáhttá bivdojuvvot máksit šiehtadallamiid čađaheami duohta goluid ovddas.
5 Šiehtadus ja beavdegirji
5.1 Šiehtadus duohta iskkadanbargguin ja šiehtadus iskosiid váldimis sáhttá siskkildit viidodaga, iskkadan¬ áigodaga, doaibmaáiggi, boahtima, reaidduid rádjama jna. ja doaibmabijuid maiguin eastadit vahágiid dahje billistemiid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui.
5.2 Šiehtadus ahte sáhttá ohcat doaibmakonsešuvnna, galgá siskkildit rogganguovllu, roggan- ja doaibmaplána ja šiehtadusa nohkama jos doaibma ii álggahuvvo dihto áiggi maŋŋá dahje bissehuvvo guhkit áigái. Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid eastadan dihte vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui.
5.3 Ráhkaduvvo beavdegirji konsultašuvnnain Stáhtavuvddiin mas boahtá ovdan mii lea sohppojuvvon galgá leat mielde opšuvdna- ja doaibmašiehtadusain servviin.
5.4 Eaktun sáhttá bidjat dan ahte addit buhtadusa ávkin sámi kultuvrii, ealáhusbargui ja servodateallimii nugo bargosajiid, giellanannema, gelbbolašvuođa- ja kapasitehtahuksema jna. ektui.
5.5 Eaktun sáhttá bidjat dan ahte galget go ekonomalaš divatortnegat leat oassin roggama ja doaimma ávkeárvvus.
5.6 Eaktun sáhttá bidjat ahte revideret šiehtadusa lagabui mearriduvvon áiggi maŋŋá. Šiehtadus galgá reviderejuvvot ovdalgo konsešuvdna reviderejuvvo minerálalága § 43 mielde.
5.7 Jos šiehtadus ii dahkkojuvvo plánejuvvon bargguid ja ohcamiid hárrái, de galgá ráhkaduvvot šiehtadanbeavdegirji maid bealit dohkkehit.