Sámediggeráđđi doarju Deanulávdegotti evttohusa

Marianne Balto

Sámediggeráđđi rámida Deanulávdegotti go lea čađahan vuđolaš ja bures ákkastuvvon barggu, ja deattuha ahte lávdegotti evttohus lea ovttajienalaš. - Mii  leat ilus go Deanulávdegoddi ovddida ovttajienalaš evttohusa vaikke vel lávdegottis leat leamaš váttes digaštallamat ja deaŧalaš vihkkedallamt, cealká ráđđelahttu Marianne Balto.

Almmuhan Holmgren, Hanne. Maŋumustá rievdaduvvon 07.05.2010

Deanulávdegotti bargu lea finnmárkkulága čuovvoleapmi. Finnmárkkulágas čuovvu njuolgga ahte guolástanhálddašeapmi galgá leat báikkálaš ja vuođđuduvvon vuoigatvuođaide. Erenoamáš vuoigatvuođat bohtet muhtumassii ovdan lágain, earret eará Deanulágas, ja čuvvot muhtumassii dološáiggi rájes geavaheami ja báikkálaš boaresvieruid.

 

Luossabivdu lea deaŧalaš

Deanučázádaga guolásteapmi mearkkaša ollu sámi kultuvrii ja Sámediggi lea máŋgga oktavuođas deattuhan deaŧalažžan ahte dán guolásteami hálddašanortnegat leat vuođđuduvvon sámi riekteáddejupmái ja geavahussii.

- Lea deaŧalaš ahte láhka ja álbmot leat beallálagaid. Dat duddjo muosi ja addá deatnogátti servodagaide vejolašvuođa ovdánit Deanu ja dan oalgejogaid resurssaid vuođul, čilge ráđđelahttu Marianne Balto.

 

Doarju evttohusa

Váldoáššis doarju Sámediggeráđđi Deanulávdegotti evttohusa. Evttohus lea mielde nannemin vuoigatvuođaid lága, dološáiggi rájes geavaheami ja boaresvieruid vuođul.

Lávdegotti váldoevttohus lea ásahit báikkálaš hálddašanorgána - Tanavassdragets Fiskeforvaltning (Deanučázádaga guolástanhálddašeami) - mii galgá váldit badjelasas dan ovddasvástádusa ja daid bargamušaid mat dál gullet stáhta eiseválddiide. Deaŧaleamos bargamuššan lea organiseret guollebivddu, fuolahit doarvái bivdobearráigeahču ja hálddašit boađuid oaggunkoarttaid vuovdimis.

Deanučázádaga guolástanhálddašeapmi galgá maiddái váikkuhit guolleresurssaid guhkesáiggi áimmahuššamii ja oassálastit ovttasbargui Suomain čázádaga hálddašemiin.

Oassin barggus lea lávdegoddi maiddái ságaškuššan Deanučázádaga ollu luossamáddagiid duođalaš dili birra. Lea stuorra ovttamielalašvuohta das ahte ferte sihkkarastit ceavzilet guolásteami, ja ahte Norgga ja Suoma gaskasaš šiehtadus ferte ođasmahttojuvvot ovddalgihtii várrugasvuođa prinsihpa vuođul luossabivddus.

 

Ii doarjjo váiddavejolašvuođa

Sámediggeráđđi ii sáhte doarjut evttohusa váiddameannudanortnegin. Deanulávdegoddi evttoha ahte Luondduhálddašandirektoráhta mearrida váidagiid.

Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váiddaortnega ferte árvvoštallat vuđoleappot, mas dakkár ákkat ahte dat lea vuoigatvuohta mii galgá hálddašuvvot, ahte dat lea priváhtariektevuđot orgána mii ásahuvvo ja ahte gelbbolašvuohta sámi riektekultuvrras ja gielas fertejit leat vuođđun go čovdosat válljejuvvojit.

- Lea deaŧalaš ahte Luondduhálddašandirektoráhtas ii leat šat Deanučázádaga  guolástanhálddašeami ja dan mearrádusaid hovdejeaddjin. Digaštallan váiddavejolašvuođa ja váiddaorgána birra lea leamaš deaŧalaš prinsihppadigaštallan barggus Finnmárkkulágain. Seamma prinsihpat fertejit maid leat mielde digaštallamis Deanučázádaga  guolástanhálddašeami birra, aiddostahttá ráđđelahttu Marianne Balto.

Sámediggeráđđi bivdá Birasgáhttendepartemeantta farggamusat čađahit konsultašuvnnaid Deanulávdegotti čuovvoleapmin. Jus konsultašuvnnaid olis bohtet stuorra rievdadusat, de ferte loahpalaš evttohus ovddiduvvot Sámedikki dievasčoahkkimii. 

Sámedikki dievasčoahkkin meannuda ášši geassemánus.