Luondduin lahkalaga

Vuossárgga golggotmánu 18. b. álget šiehtadallamat ON oasálaščoahkkima vuolde biologalaš riggodaga konsešuvnna ektui Nagoyas Japánas. Čuorvvassátnin lea ahte mii olbmot galgat eallit luondduin fárrolaga boahtteáiggis. Čoahkkimii leat čoagganan 8000 oasseváldi ja áici, ja sin gaskkas leat birrasii 200 álgoálbmoga miehtá máilmmi. Sámiid ovddastit Sámeráđđi, Sámi parlamentáralaš ráđđi ja Sámedikkit.

Jahki 2010 lea luonddu mearkkas ja dat lea ON riikkaidgaskasaš luondduvalljodatjahki. Áigodagas golggotmánu 18. - 29. b. dahkkojuvvojit máŋga deaŧalaš mearrádusa oasálaščoahkkimis mat leat čujuheaddjit ja stivrejeaddjit máilmmi luodduresurssaid ceavzilis geavahusa ja suodjaleami ektui. Oasálaščoahkkima vuosttaš oasis leat šiehtadallamat hálddahuslaš dásis. Čielggatkeahtes áššit ovddiduvvojit áigodaga loahpageahčen alla dássái dalle go máilmmi birasministarat deaivvadit.

Luondduresurssain leat stuorra árvvut mat leat vuođđun olbmuid eallimii, biebmodillái ja dearvvašvuhtii.  Japánas váldovuoruheapmin lea dat ahte bargat dan ala vai nagodivčče soahpat riikkaidgaskasaččat čadni protokolla mainna sihkkarastit ahte ovdamunit maid luonddu geavaheapmi addá juogaduvvojit rievttalaččat. Oktavuohta genaresurssaiguin ávkkástallamiid ja álgoálbmogiid árbedieđuid gaskka lea guovddáš oassi dán barggus.

Biologalaš riggodaga konvenšuvnnas dohkkehuvvo ahte álgoálbmogiid ja luonddu gaskka lea lagaš sorjjasvuohta. Dan birra lea sierra artihkal 8 (j) mas válddahallojuvvo stáhtaid geatnegasvuohta  suodjalit, seailudit ja gaskkustit álgoálbmogiid  árbedieđuid ovddidan­perspektiivvas. Deaŧaleamos fáddá artihkkalis 8 (j) mas galgá šiehtadallojuvvot Japánas lea ehtalaš njuolggadusaid mearrideapmi sihkkarastin dihte álgoálbmogiid kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árvvuid árvvus doallama.

Dasto galget dahkkojuvvot mearrádusat ollu eará fáttáin. Galgá ráhkaduvvot ođđa strategalaš plána 2020-mihttomeriiguin ja viissáriiguin. Ja boahtá mearrádus ceavzilis geavahusas, suodjalanguovlluin ja dálkkádatrievdamiin.

Álgoálbmotforuma IIFB rahpansáhkavuorus dovddahuvvui illu go Japána dál virggálaččat lea dohkkehan Ainu-álbmoga iežas álgoálbmogin. Dasto deattuhuvvui ahte álgoálbmogat dávjá namuhuvvojit geafivuođas go leat massán eatnamiid, guovlluid ja čázádagaid. Deattuhuvvui ahte almmá sierra guovlluid ja luondduresurssaid haga lea stuorra várra ahte álgoálbmogat masset sin kultuvrra, árbedieđuid, eallinláibbi, vuoigatvuođa ovddideapmái ja identitehtii. Deattuhuvvui maiddái ahte álgoálbmogiid stáhtus ja vuoigatvuođat sierra álbmogin lea máilmme viidosaččat dohkkehuvvon ja dan ferte árvvus atnit ja searvvahuvvot daid 193 lahttoriikka bealis mat leat dohkkehan biologalaš riggodaga konvenšuvnna.

Almmuhan Holmgren, Hanne. Maŋumustá rievdaduvvon 18.10.2010