Guovlluid biktasiin ja gahpiriin leat gaskaneaset stuorra erohusat ja dat čuvvot muhtun muddui sámi suopmaniid.
Gávtti lea min áiggi dábálaš váldit atnui dihto dáhpáhusain, vaikko muhtumat guđet leat unnitlogus, geavahit dan beaivválaččat. Gávttit gorrojuvvojit eanamusat láđđis, muhto maiddái bummolullus ja silkestoffain. Ovddeš áiggiid geavahedje sistti, muhto dađistaga álge goarrut gávttiid bájas dahje gággásis. Čikŋan gávttiide ja gahpiriidda leat e.e. máŋggalágan čikŋabáttit, speallavearkkat, datneárpogorolmasat, riebansilba ja sisti. Muhtun sajiid geavahit lassin soljjuid (riskkuid) ja silkeliinniid. Silbba ovdal oste guhkálmas guovlluin, muhto dán áigái leat muhtun báikkiin silbarávddit guđet duddjojit silbačiŋaid aittonassii sámegávttiide. Dábálaččat sámegávttit leat guhkessoajagat, olbmáid gákti lea oaneheabbo go nissonolbmuid, ja goappašiidda gullá boagán. Dain guovlluin main geavahit goikkehiid, doppe leat sierra vuoddagat olbmáid ja nissonolbmuid várás, ja árggaid ja basiid várás. Olbmáid ja nissonolbmuid gahpirat leat viehka iešguđetláganat. Čiŋat sáhttet čájehit guovllu, masa olmmoš gullá, bearraša ja dange leago olmmoš náitalan vai náitalkeahttá. Lea maid vejolaš dadjat ahte čiŋat dahje baicce daid váilevašvuohta sáhttet čájehit man oskui olmmoš gullá, omd. lestadiánálaš oskku. Muhtun gávttit leat rekonstrukšuvnnat, nuppit fas leat beassan ovdánit boatkankeahtes árbevierrun ja rievddaldit bivttasvieruid mielde, dattetge álo nu ahte árbevirolaš vadjanmállet ja čiŋaheamit bissot. Rekonstrukšuvnnat leat leamaš ja leat ain dálge dehálaččat olbmuid iešvuođadovddu ohcaleapmái.