Elsa Laula Renberg riegádii 1877 ruoŧabeal Sámis. Sus ledje buorit oahppanattáldagat mat dolvo su vuođđoskuvlii Örebro gávpogii. Sealgeeadnin logai Stockholmmas ja čájehii juo dalle leat roahkkadis nieida, guhte ii ballan oaiviliiddis dadjalit. Gába fal. Ii dáidde de leat miige ipmašii ahte su sárdnáivuohta ja ságastallanmáhttu nanosmuvai go čuovui kurssaid gos oahpai searvebargguid. Dat kurssat adde sutnje buori vuođu go de jođašišgođii Troandin guovllus vuođđudit sámeservviid.
Eallin vai duššadeapmi?
27-jahkásažžan ilmmai sus girji «Inför Lif eller Död? – Sanningsord i de Lappska Förhållandena». Girji, mas eai lean nu hirbmat máŋga siiddu, čájeha man bures Elsa dovddai iežas álbmoga vuoigatlaš dili. Ja máŋga dili maid son čilgii girjjis dollet ain odne deaivása, nu go omd. sámiid vuoigatvuohta oamastit ja hálddašit eatnamiid ja čáziid. Elsa Laula Renberg lea leamašan jurddašeaddji nisu. Son čállá: «Sámiin ii leat seammá bargomokta go dihtet sis ii leat earágo geavahanvuoigatvuhta eatnamiidda, go jus sámiin livčče oamastanvuoigatvuohta sin duovdagiidda.»
Maiddái dalle rahče sámit beassat guođohit gilvvakeahtes meahcceeatnamiid nu go Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi dahká odne nai. Dasa Elsa bijai ollu návccaid go searvvai «Lapparnas Centralförbund»:i 1904:s.
Mánáid skuvllaoahppu lei ášši mas Elsa beroštii ollu. Su mielas mišunskuvllain ii lean dohkálaš oahpahanfálaldat, go skuvllat ledje bieđgguid ja oahpahus soaittáhaga mielde.
Oalgguheaddjin
Movt buoridit sámiid dili čilge son girjji loahpas ná: «Áidna vuohki lea vuođđudit oktasaš sámi searvvi mii doaimmaha sámi servvodaga buot beliid.» Elsa evttoha vuođđudit báikkálaš servviid mat jahkásaččat deaivvadit stuorát čoahkkimii.
Lohkkiide buktá vel ávžžuhusa: «Nuorra nieiddaide ja bártniide cealkkán dan: min álbmoga boahtteáiggi lea din hálddus. Din vuoimmi ja barggu bokte eallá min álbmot ja vuoigŋa. Váldet oahpu, doarjjo heajubuid rahčamusa ja ane muittus min álbmoga boahtteáiggi mihttomeriid.»
Davás náitalit – ja bargat
Maŋŋá oahpu de máhcai son fas davás, deaivvai vapstelačča Tomas P. Renberg, geainna náitalii. Soai barggaiga bohccuiguin ja oaččuiga guhtta máná. Boarraseamos bárdni sudnos joŧkkii boazodoalu Broavras (Brurskanken) orohagas, nu go lei namma das. Elsa vuosttaš vuođđudan sámi searvi lei «Brurskanken samiske lag».
Dan searvái ávžžuhii son erenoamážit nissoniid searvat, ja lei ge dat «nissonsearvi» mii lágidii vuosttaš sámi jahkečoahkkima Troandin gávpogis 1917. Bárgolávdegottis ledje Ellen Toven Olsen, Anna Renfjeld ja Ellen Lie, njunužin lei Elsa Laula Renberg.
Jahkečoahkkimii bohte badjel 100 olbmo. Earret eará ságastallui das ahte riikkaráját eai galgga háddjet sámi rahčamušaid. Áviissat ja njunušpolitihkkárat unnán liikojedje dasa, muhto Elsa lei dasa juo nu hárjánan ahte ii šat beroštan.
Finnmárkui ge
Son jotkkii johtit sámiid luhtte sin movttiidahttit mielde searvebargguide. Áŋgirit son čálii áviissaide ja jođii Finnmárkui gos ávžžuhii seammá: Ovttasráđiid bargagoahtit servviid bokte.
Ruđalaš ja politihkalaš doarjagiid maid otná sámi searvvit ožžot eiseválddiin, dan ii vásihan Elsa goassege oažžut. Son jámii 1931 54 jagi boarisin. Dan áigge lei sámesearvve bargu jaskkodan oalát ja «bálggesčuovggat», dakkárat go Elsa, ledje vuollánišgoahtán joksat dađi dobbelii sámi rahčamušaiguin.
Muhto Elsa Laula Renberg ávžžuhus sámi nissoniidda lei álo dat: «Ii fal ii oktage sámenisu galggašii váilut min oktavuođas. Jáhkkit ahte go sámenissonat ovttasráđiid bargagohtet dainna ulbmiliin ahte buoridit álbmoga dili, de fargga gávdnet vuogi ja ráđi movt ulbmila joksat.»