Sámedikki dievasčoahkkin
Sámedikki dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimuš orgána ja váldi. Diggi mudde doaimmas daid rámmaid siskkobealde mat leat addojuvvon Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid lágas (sámeláhka). Dievasčoahkkin mearrida dikki bargoortnega, ja eará doaimma Sámedikki olis njuolggadusaiguin. Dábálaččat dollojuvvojit dievasčoahkkimat njeallje gearddi jahkái.
Čoahkkijođihangoddi
Čoahkkinjođihangoddi ráhkada áššelistta, bovde Sámedikki dievasčoahkkimiidda ja jođiha daid Sámedikki bargoortnega njuolggadusaid mielde. Čoahkkinjođihangotti bargun lea earret eará mearridit permišuvdnaohcamiid, ovddidit árvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bargoortnegii ja dahkat dárbbašlaš mearrádusaid ášševálbmemiid ektui dievasčoahkkimiidda.
Lávdegottit
Buot Sámedikki lahtut leat lahttun ovtta dan golbma fágalávdegottis mat meannudit áššiid ja buktet árvalusaid Sámedikki dievasčoahkkimii. Lávdegoddečoahkkimat dollojuvvojit ovddabealde dievasčoahkkimiid.
Plána- ja finánsalávdegotti váldobargu lea meannudit earret eará bušeahttaáššiid, jahkedieđáhusaid, sámediggeplána ja eará plánaid, doarjjaortnegiid njuolggadusaind dásseárvoáššiid ja áššiid mat gusket sámiid vuoigatvuođaide ja álgoálbmotvuoigatvuođaide, ja maid riikkaidgaskasaš áššiid.
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegotti váldobargu lea meannudit áššiid mat gusket mánáidgárddiide, skuvlaastoáigeortnegiidda, vuođđo- ja joatkkaoahpahussii, ja alit ohppui ja dutkamii. Dasa lassin meannuda lávdegoddi áššiid mat gusket mánáid- ja nuoraid bajásšaddaneavttuide oppalaččat, bearašpolitihkkii ja sosiála- ja dearvvašvuođa suorgái.
Ealáhus-jag kulturlávdegotti váldobargu lea meannudit áššiid mat gusket earret eará ealáhusdoaimmaide nugo mátkeealahusat, boazodoallu, eanadoallu, guolástus, bivdu, lotnolasealáhusat, mearrageavahus ja luossabivdu. Dasa lassin meannuda lávdegoddi áššiid mat gusket oljo- ja energiijadoaimmaide, johtalussii ja infrastruktuvrii, kultuvrii, girkui, kulturmuittuide ja birasgáhttemii, distriktahuksemiidda ja regionála plánemii ja ovttasbargošiehtadusaide fylkkagielddaiguin.
Sámediggeráđđi
Sámedikki dievasčoahkkin vállje sámediggeráđi lahttun iežas eanetlogu lahtuid gaskkas. Sámediggeráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja jođiha beaivválaš politihkalaš doaimma. Ráđđi doallá čoahkkimiid 10-12 gearddi jahkái, ja sáhttá ovddidit áššiid Sámedikki dievasčoahkkimii. Sámediggeráđđi ovddida árvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bušeahta juogadeapmái, evttoha doaibmabijuid čuovvovaš jagi stáhtabušehttii, Sámedikki jahkedieđáhusa, Sámedikki doarjjaortnegiid váldonjuolggadusaid ja eará áššiid maid Sámediggeráđi iešheanalis árvvoštallama mielde berrešii ovddidit. Dasa lassin ovddida Sámediggeráđđi dieđáhusaid sierra politihkkasurggiin dárbbu mielde, ja máŋgga suorggis lea das vejolašvuohta dahkat loahpalaš mearrádusa.
Doarjjastivra
Doarjjastivrras lea ovddasvástádus foanda- ja doarjjaortnegiin main Sámedikki dievasčoahkkin lea addán fápmudusa. Stivra hálddaša earret eará Sámi ovddidanfoandda ja Sámi kulturfoandda. Dasa lassin hálddaša ollu stipeanda- ja doarjjaortnegiid surggiin nugo kultur- ja ealáhusovddideapmi, oahpahus, giella ja kulturmuitosuodjalus ja dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat. Sámedikki dievasčoahkkin juolluda jahkásaččat váikkuhangaskaomiid doarjjastivrra geavahussii. Čieža lahtu válljejuvvojit Sámedikki áirasiid gaskkas.
Bearráigeahččanlávdegoddi
Čađaha parlamentáralaš bearráigeahččama doaimmas mii ruhtaduvvo Sámedikki bušeahtas. Dárkkista Sámedikki ja dan vuollásaš orgánaid jahkerehketdoalu ja revisora buktán vejolaš mearkkašumiid mat gusket daidda. Áššit mat gusket Sámedikki organiseremii.
Giellastivra
Sámediggeráđđi nammada Sámedikki giellastivrra, ja dat doaibmá Sámedikki fágaorgánan giellaáššiin. Giellastivrras leat golbma davvisámegiela, okta máttasámegiela ja okta julevsámegiela ovddasteaddji. Nammadeami duogážin lea leamaš oažžut viiddis áššemáhtu ja bargat giellaguovlluid ektui sihke geográfalaččat ja buot giellajoavkkuid ektui nu guhkás go lea leamaš vejolaš.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid ovttasbargoorgána. Sámeráđis ja Ruošša beale sámiin lea áicisadji ráđis. Sámi parlamentáralaš ráđi bargun lea bargat áššiiguin mat gusket sámiide riikkarájáid rastá. Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá leat oktasašorgána mii goziha sámi beroštusaid ja galgá nannet sámiid ovttasbarggu riikkarájáid rastá. Sámedikki dievasčoahkkin nammada čieža sámediggeáirasa Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Sámedikki hálddahus
Hálddahusa bargun lea ráhkkanahttit ja áššemeannudit politihkalaš áššiid ja hálddašanáššiid, ovdalgo mearrádusat Sámedikki sierra politihkalaš mearrádusorgánain dahkkojuvvojit. Sámedikki hálddahusas lea ovddasvástádus Sámediggeráđi ektui, mas fas lea ovddasvástádus Sámedikki dievasčoahkkima ektui. Hálddahusas leat báikkálaš kantuvrrat Kárášjogas, Guovdageainnus, Unjárggas, Gáivuonas, Divttasvuonas, Evenássis ja Snoasas. Hálddahusas leat golbma ossodaga 1) vuoigatvuođat, ealáhusat ja biras, 2) oahpahus-, giella- ja kulturossodat ja 3) hálddahusossodat.