Sámedikki presideantta sámi álbmotbeaivvi sárdni

Dá lea sárdni maid sámediggepresideanta Vibeke Larsen doalai Tråante 2017-ávvudeamis.

DSC_0310.JPG

hkis sámi álbmot ja ustibat!

Dán jagáš sámi álbmotbeaivve ávvudeapmi lea hui erenoamaš.

Dán jagi leat mii – sámi álbmot – fas čoahkkánan Troanddimii gos vuosttaš sámi riikačoahkkin lágiduvvui čuođi jagi áigi.

Mun lean ilus go buot Sámedikkit leat dál deike čoahkkánan.

Tråante lea dehálaš historjjálaš čalmmusteapmi ja našunála ávvudeapmi.

Ja guovddážis dás lei mattasámi nisu Elsa Laula Renberg.

Olu lea ovdánan maŋimuš čuođi jági, muhto sámi servvodathuksen ii leat láhka ge gárvvistuvvon. Dat lea beaivválaš ráhčamuš ja juohkehaš gii gullá sámi servvodahkii ferte váldit oasi das.

Maŋimuš áigge lea giellamáhttu digáštallojuvvon garrasit min servvodagas. Mu mielas lea buorre go mii duostat nu dahkat. Giella guoskkeha min identitehtii ja vástida dasa geat mii leat, muhto lea seammas maid rašes fáddá ollugiidda.

Ain leat ollugat geat eai sámás.

Sámedikki servvodatdoaibma sámegiela hárrái lea dáhkat giela eambbo oidnosii, sihke eambbo giellageavaheaddjiid ja giellageavaheami bokte. Ealli giella lea dehálaš min kultuvrra seailluheapmái ja dat gáibida min olles servvodaga áŋirruššama. Dat lea ráhčamuš deattuhit sámegiela máŋggagielat birrasis. Giitosat didjiide geat lehpet ovddidan giela ja geat gáibidehpet ahte sámegiella gullo ja oidno. Dii lehpet gollegielamet várjaleaddjit ja ovddideaddjit.

Tråante čálmmuštahttá sámiid ráhčamusa vuoigatvuođa ovddideamis maŋimuš čuođi jagi. Dán barggus eat sáhte mii vel vuoiŋŋastit ja Sámediggi galgá leat ovdavázzin dán barggus. Ollu dain seamma vuoigatvuođa-áššiin maid Elsa Laula ovddidii dalle, leat čuolmmat vel otná beaivve. Dálle nu mo dál ge dáhttut mii suodjaleami sisabahkkemin min árbevirolaš eatnamiidda.

Mii gáibidit buoret oahpahusdili sámi mánáide ja nuoraide, geain lea vuoigatvuohta oaččut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Mii dárbbašat ealli sámi báikegottiid, vuođđoealáhusaid ja kulturásahusaid.

Mis sámiin lea riekti eallit ja bisuhit iežamet kultuvrra. Sámedikki višuvna lea ahte mii galgat nagodit hukset árvvolaš servvodaga boahttevaš buolvvaide.

Dása dárbbašat mii guovddáš eiseválddiid doarjaga. Mun lean ilus go áirasat Norgga álmmolašvuođas leat searvan min ávvudeapmái, mii lea seamma girjái ja máŋgga-bealat go min servvodat.

Mun sávan sii oidnet man mávssolaš ealli sámi kultur- ja servvodateallin lea olles riikii.

Mun sávan lihkku ávvudemiin!

Læhkoe biejjine!
Vuorbbe biejvijn!
Lihkku beivviin!

Gratulerer med dagen!