Báikenammaláhka lea gustovaš olles sámi giellaguovllus. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámegielat báikenamaid nationála lágaid, riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Láhka gáibida ahte báikenamat čállojit riekta ja ahte čállojit sámegielat čálamearkkaiguin.
Nammakonsuleantabálvalus
Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenamma oaivadeddjiid.
Báikenammanevvohat ásahuvvui 1991:s seammás go báikenammaláhka fápmuibiddjui. Dalle nammadedje máŋga báikenammaoaivadeddjiid, earret eará sámegielat ja suomagielat báikenamaide.
Báikenammaoaivadeddjiin lea fágalaš ovddasvástádus buktit neavvagiid dasa movt báikenamat almmolašvuođas galget čállojuvvot.
Sámi guovlu Norggas lea gielalaččat juhkkojuvvon golmma oassái, nu ahte lullisámi guovllus báikenamaid čállinnorbma čuovvu lullisámi riektačállima, julevsámi guovllus julevsámi riektačállima ja davvisámi riektačállima ges davvisámi guovllus.
Davvisámegiella: Jonny Inge Nutti
Julevsámegiella: Kåre Tjikkom
Lullisámegiella: Ole Henrik Magga
Áššemeannudanvuohki sámegielat báikenammaáššiid gieđahallamis:
Sámegielat báikenamat neahtas
Statens Kartverk bargá ovdánahttimis ođđa bálvalusaid neahtas, ja dál lea rahppon vejolašvuohta ohcat sámegielat báikenamaid.
Norgesglasset lea ohcanvuđot Norggakárta. Das lea vejolašvuohta sirddašit kárttain, ohcat adreassaid, earáhuhttit koordináhtaid ja unnidit ja stuoridit válljejuvvon guovllu. Don sáhtát ohcat badjel 450 000 báikenamaid ja sullii 23 000 sámegielat báikenamaid Norggas ja kártavuogádat čájeha ohccojuvvon báikenama kárttas. Viidáset sáhtát ohcat luoddanamaid Norggas nu ahte luoddanamma sajádat čájehuvvo kárttas.
Norgesglasset ođđa gáhppálagas ja kárta skuvllain leat betaveršuvnnat, mii mearkkaša ahte dat eai leat loahpalaččat gárvvistuvvon, ja ahte hápmi ja doaibma sáhttá dieđekeahttá rievdaduvvot.
Sametinget har som mål at samisk språk styrkes og at det blir en naturlig del av den norske offentligheten.