Guovvamánu 6. beaivvi lea virggálaš leavgabeaivi Norggas. Ollu dáhpáhusat ja govastagat čatnasit dán beaivái. Sámediggeráđđi čalmmustahttá beaivvi go lea mielde doaluin miehtá riikka. Vuolimusas dán siiddus leat ávkkálaš leaŋkkat mat addet eanet dieđuid álbmotbeaivvi birra.
Beaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikkačoahkkima muitun mii dollojuvvui Metodistagirkus Troanddimis 1917:s. Lei vuosttaš gearddi go sápmelaččat ledje čoahkkanan bargat oktasaš sámi áššiiguin rastá nationálastáhta riikkarájiid. Beaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde 1993:s.
Sámi leavga
Deaŧalaš govastat guovvamánu 6. b. ávvudeamis lea leavga. Sámi leavga lea buot sápmelaččaid oktasaš leavga, beroškeahttá das guđe riikkas sii orošit. Leavgga dohkkehii 13. Davviriikkalaš sámekonferánsa Åres, Ruoŧas, borgemánu 15. b. 1986:s, ja dan lea hábmen sámi dáiddár Astrid Båhl Ivgubađas Romssas.
Váldofáddá lea vižžojuvvon meavrresgáris ja lullisámi Anders Fjellner divttas «Paiven parneh» («Beaivvi bártnit»). Dán divttas govvida Fjellner sápmelaččaid beaivvi bárdnin. Leavgga gierdu govvida beaivváža ja mánu. Duogáš (rukses, alit, ruoná, fiskat) leat dušše definerejuvvon sámi ivdnin (mat leat dat dábáleamos ivnnit gávttiin). Leat iešguđetlágan oaivilat maid dat govvidit ja danne dat ii leat dás čielggaduvvon dađi eanet.
Sámi leavga dohkkehuvvui 2003:s Norggas virggálaččat daid rievdadusaid bokte mat dahkkojuvvojedje Sámelágas ja Lágas levgema birra gieldda almmolaš visttiin. Stuorradiggi fápmudii seammás Sámedikki mearridit láhkaásahusaid leavgga geavaheami birra. Sámediggi dohkkehii dan miessemánu 27. b. 2004:s. Leavggas lea virggálaš stáhtus, muhto dat ii leat dakkár nationálaleavga mii álbmotrievttálaččat ja stáhtarievttálaččat ovddasta gonagasriikka Norgga.
Forskrift om bruk av det samiske flagget
Leavgga ivnnit:
Almmolaš fiskesivdni lea Pantone 116C.
Digitála ivdni:
R:255 G:206 B:0
C:1 M:18 Y:100 K:0
Almmolaš alitivdni lea Pantone 286C.
Digitála ivdni:
R:0 G:53 B:173
C:100 M:83 Y:6 K:2
Almmolaš ruonáivdni lea er Pantone 356C.
Digitála ivdni:
R:0 G:114 B:41
C:100 M:28 Y:100 K:19
Almmolaš ruksesivdni lea Pantone 485C.
Digitála ivdni:
R:220 G:36 B:31
C:8 M:98 Y:100 K:1
Leavgga dimenšuvnnat:
Almmolaš sámi leavgabeaivvit
Almmolaš sámi leavgabeaivvit mearriduvvon sámekonferánssas Helssegis 1992, sámekonferánssas Murmánskkas 1996 ja sámekonferánssas Tråantes 2017:
- Guovvamánu 6. beaivi – Sámeálbmotbeaivi maid ávvudit vuosttaš riikkačoahkkima muitun Troandimis 1917
- Njukčamánu 2. beaivi – Suoma ođđa Sámedikki rahpan 1996
- Njukčamánu 25. beaivi – Márjjábeaivi, árbevirolaš sámi bassebeaivi
- Mihcamárbeaivi – almmolaš bassebeaivi
- Borgemánu 9. beaivi – ON riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi
- Borgemánu 15. beaivi– Sámi leavga dohkkehuvvui dán beaivvi 1986
- Borgemánu 18. beaivi – Sámiráđđi vuođđuduvvui dán beaivvi 1956
- Borgemánu 26. beaivi – Ruoŧa Sámediggi vuođđuduvvui dán beaivvi 1993
- Golggotmánu 9. beaivi – Norgga Sámediggi vuođđuduvvui dán beaivvi 1989
- Skábmamánu 9. beaivi – Sámi áššiid delegašuvdna Suomas vuođđuduvvui dán beaivvi 1973
- Skábmamánu 15. beaivi - Isak Saba riegádii dán beaivvi 1875. Son čálii sániid sámi álbmotlávlagii.
- Skábmamánu 29. beaivi - Elsa Laula Renberga riegádanbeaivi 1877
Sámi álbmotlávlla
Sámi álbmotlávlla, Sámi soga lávlla, lea dikta maid Isak Saba čálii, čállojuvvon ja almmuhuvvon aviisii Sagai Muittalægje jagis 1906. Sámekonferánssas Åres 1986:s dohkkehuvvui sámi álbmotlávlla. Arne Sørli bija nuohta diktii, ja šuokŋa dohkkehuvvui 15. Sámekonferánssas Helssegis 1992:s. Teaksta lea jorgaluvvon davvisámegielas daid eará sámegielaide.
Dán dokumeanttas gávnnat Sámi soga lávlaga teavsttaid, sihke davvi-, julev- ja lullisámegillii, ja dárogillii:
Doahpaga “nasjonaldag” geavaheapmi
Go guovvamánu 6. b. mearriduvvui sámi álbmotbeaivin sámekonferánssas 1992:s, de lei mearrádus sámegillii ja doaba «sámi álbmotbeaivi» geavahuvvui. Rievttes jorgaleapmi dárogillii lea “samisk/samenes nasjonaldag”. Muhtun dárogieljorgalusain lea «samefolkets dag» geavahuvvon, dannego sámi mearkkaša samisk, álbmot mearkkaša folk ja beaivi mearkkaša dag. Sámekonferánssa ruoŧagieljorgalusas geavahuvvui doaba «samernas nationaldag».
Doahpagat «samefolkets dag» ja «samisk folkedag» leat cieggan eahpeaiddolaš jorgalemiid geažil ja muhtumassii dannego muhtumat leat atnán doahpaga «nasjonaldag» nággovuložin. Sámekonferánsa bijai dattetge vuođđun ahte sámit lea okta álbmot (našuvdna) ja ahte našuvdnadoahpaga geavaheapmi danne ii eaktut sierra stáhta. Sihke sámekonferánsa (maŋŋá Samiráđđi) ja davviriikkaid sámedikkit geavahit virggálaččat doahpaga «nasjonaldag».
Loga maid: Velkommen til samisk nasjonaldag
Loga eanet dan birra dáppe:
Wikipedia:
Video:
- Mii leat samit. Gáldu
Leavgga birra:
Ávkkálaš resurssat mánáidgárddiide, skuvllaide ja earáide:
- Resursagihppagaš Sámi álbmotbeaivvi birra mánáidgárddiide (Ovttas.no)
- Arbeidsark for samefolkets dag/nasjonaldagen (Maritvold barnehage)
- Samefolkets nasjonale dag (NRK Skole)
- Lihkku beivviin sámi álbmogii! (Forskning.no)
- Samenes nasjonaldag (NRK)
- Sámi álbmotbeaivi p.s. (Forskning.no)