Dát lei stuorra deaivvadeapmi go dohko ledje sámit sihke Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas čoahkkanan, ja maiddái earát go sápmelaččat. Doppe ledje ipmilbálvalusat, konsearttat, nuoraiddeaivvadeapmi ja maiddái digaštallamat dehálaš servvodatfáttáin.
Guovddážis girkobeivviin lei movt girku sáhttá veahkehit ovddidit sámi servodaga ja vuoigatvuođaid. Fáttát ledje earret eará soabadan- ja duohtavuođakommišuvdna, eanavuoigatvuođat, birasnuoskkideapmi, dálkkádatrievdadeapmi ja sisabahkkemat.
– Dehálaš čoahkkanit
Sámediggeráđđi Inger Eline Eriksen Fjellgren oaivvilda dehálažžan ahte sápmelaččat sáhttet ná čoahkkanit gos risttalašvuođa ja sámi vuoiŋŋalašeallin lea vuođđun deaivvadeamis. Son deattuha ahte osku ipmilii lea dehálaš olu sápmelaččaide.
– Girku sáhttá leat veahkkin midjiide sápmelaččaide ovddidit min vuoigatvuođaid. Ovdamearka dihtii lea girku Ruoŧa bealde dorjon ahte eiseválddit galggaše dohkkehit ILO-konvenšuvnna nr. 169, ja dat lea mielde nannemin sápmelaččaid gáibádusa.
Lávvoságastallan
Fjellgren oasálasttii lávvoságastallamis gos dálkkádatrievdadeamit, árbevirolaš sámi ealáhusat ja sisabahkkemat ledje fáddán, gos maiddái Suoma ja Ruoŧa bealde Sámis ledje oasálastit.
– Hástalusat leat dat seamma olles Sámis, ja lean giitevaš go bessen muitalit mo dilli lea min guovlluin. Dán áigge lea váttis einnostit dálkki. Mis leat dálvet olu garra dálkkit ja dávjjibut bivvalat. Dát váikkuha eanadolliid, boazodolliid, guolásteddjiid ja meahcásteddjiid. Jus mii galgat nagodit heivehit iežamet dili dálkkádatrievdadusaid mielde, de ferte mis leat vejolašvuohta ieža hábmet njuolggadusaid.
Fjellgren sávvá ahte girku ovddasguvlui sáhttá leat njunnošis ovddideamen olmmošvuoigatvuođaid ja maiddái sámi áššiid.
