Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet i Samisk område (2012).pdf 3,60 MB
Sámi guovlluin leat ain stuorra hástalusat eretfárremiid ja ođđaásahemiid ektui. Dan čájeha raporta maid Telemarksforskning lea dahkan Sámedikki ovddas.
Raporta ”Næringsutvikling, innovasjon og attraktivitet. Samisk område” lea dan ealáhusanalysa joatkka maid Telemarkforskning lea ovdal dahkan Sámedikki ovddas. Dán raporttas válddahuvvo ahtanuššan sámi guovlluin ássama, bargosajiid, oahppodási, ealáhusovddideami, innovašuvnna ja geasuheami ektui. Sámi guvlui gullet 24 gieldda Davvi-Trøndelágas, Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus.
Njiedjan
Analysa čájeha ahte sámi guovlluid gielddain leat geahppánan olbmot, maiddái 2010:s, dan jagi goas eanaš gielddain Norggas lassánedje olbmot. Stuorábuš sisafárren lea váidudan olmmošlogu njiedjama sámi guovlluin maŋimuš jagiin, muhto dat ii leat doarvái olmmošlogu ja eretfárrema dássidahttimii. Dan oasis Davvi-Norggas mii ii lohkkojuvvo sámi guovlun lea olmmošlohku lassánan.
Bargosajit geahppánit
Das go olmmošlohku njiedjá lea oktavuohta bargosajiid geahppáneapmái. Sámi guovllus eai lean nu ollu bargosajit 2010:s go ledje 2000:s, man áigodagas bargosajit riikadásis lassánedje eanet go 11 proseanttain.
Davvi-Norgga fylkkkain, earret sámi guovlluin, lea olmmošlohku lassánan gaskal guhtta ja 14 proseantta seamma áigodagas. Sámi guovlluid ealáhusstruktuvran leat ollu vuođđoealáhusat ja industriija. Maŋimuš guovtti jagis lea bargosajiid lohku dáin ealáhusain njiedjan eanet go 400:in.
-Sámediggi lea mearridan ođđa ealáhusdieđáhusa 2011:s. Váldoulbmilin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima báikegottiin mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui, ja birrasii ja mii váldá daid vuhtii, ja dieinna lágiin lea vuođđun ealli báikegottiide gos olbmot háliidit ássat, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto. Mii fertet jorgalahttit dan negatiivvalaš ovdáneami sámi guovlluin, dadjá Balto.
Unnán ođđaásaheamit ja innovašuvdna
Fitnodagaid ovdáneapmi analyserejuvvo NæringsNM:s, mii mihtida fitnodagaid gánnáhahttivuođa, ahtanuššama ja ođđaásahemiid ja dasto ealáhuseallima sturrodaga. Máŋgga sámi gielddas lea unnán ealáhuseallin olmmošlogu ektui, ja leat unnán ođđaásaheamit ja gánnáhahttivuohta lea heittot. Ollu gielddain leat dattetge fitnodagat mat leat ahtanuššan 2010:s. NæringsNM:s oidno ahte eanaš sámi gielddain ollislaččat ii leat nu buorre ovdáneapmi. Analysa čájeha ahte muhtun gielddain lea dattetge buoret dilli, nugo Deanus ja Evenáššis.
Iskkadeapmi čájeha maiddái ahte sámi guovlluid dovdomearkan lea heajos innovašuvdna.
Ovdáneapmi
Telemarksforskning geavaha geasuhanpyramiida ovdáneami válddahallamis. Geasuhanpyramiidas čilgejuvvo ovdáneapmi movt dat geasuha golmma dimenšuvnna bokte:
1) Geasuheapmi vuođđoealáhusaid fitnodagain
2) Movt geasuhit gussiid
3) Movt geasuhit ássanbáikin
Sámi guovllus lea sakka vátnon vuođđoealáhusat. Vuođusealáhussan leat vuođđoealáhusat, industriija ja teknologalaš bálvalusat. Dáid ealáhusaid dovdomearkan lea dat ahte buktagat vuvdojuvvojit nationála dahje riikkaidgaskasaš márkanis. Sámi guovllus leat hui unnán bargosajit teknologalaš bálvalusain, mii lea ahtanuššama vuođusealáhus. Muhtun gielddain leat dattetge vuođusealáhusat laskan, nugo Divttasvuonas, Fálesnuoris, Ivggus ja Unjárggas.
Sámi guovllus árbevirolaččat leat leamaš unnán galledanealáhusat. Ja sámi guovlluin lea oppalaččat stuorra gávpesuođđan. Dát lea dattetge unnon, ja ollu sámi gielddain leat galledanealáhusat lassánan, nugo Raavrhvijkes, Láhpis, Unjárggas, Hápmiris, Snoasas jna.
Stuorra váttisvuohta ahtanuššamis sámi gielddain lea geasuheapmi ássama dáfus. Ollu sámi gielddain fárrejit ollu olbmot eret, ja lea stuorát eretfárren go mii bargosajiid ahtanuššama dáfus lea. Dát mearkkaša fuonit geasuheami ássama dáfus. Dattetge mannet muhtun sámi gielddat vuosterávdnjái ja geasuhit sakka, nugo Davvisiida, Ráisavuotna ja Unjárga.
-Sámi guovlluin leat árvoháhkanvejolašvuođat sámi kultuvrra ja árbevieruid vuođul, muhto dárbu lea stuoris oažžut buriid rámmaeavttuid, dutkama, ođđaásahemiid ja ođđa háhkamiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Marianne Balto.
Eanet dieđuid oaččut: go válddát oktavuođa Telemarkforskning prošeaktajođiheddjiin Knut Vareide + 47 98 22 00 04 dahje Sámediggeráđi lahtuin Marianne Balto + 47 480 63 358