Vástádus ČálliidLágádusii: Sámedikki vuoruheapmi sámi oahpponeavvuid ektui

Sámediggeráđđi registrere Ságat áviissas ođđajagimánu 9. b. ČálliidLágádusa duhtameahttunvuođa sámediggeráđi áššemeannudemiin ja vuoruhemiiguin doarjjajuolludeamis ođđa oahpponeavvoprošeavttaide 2019:s.

Sámediggeráđđi mielas vuorddaša čoahkkima ČállliidLágádusain gos áigut čuovvulit buot namuhuvvon ovttaskas áššiid, muhto háliidit maid dárkilit muhtun beliid áššis čilget.

Vuos háliidit rámidit ja giitit ČálliidLágádusa ja eará sámi oahpponeavvobuvttadeddjiid beroštumi ja máđohis barggu  ovddas maid sii jagiid čađa leat dahkan, minguin ovttas, buvttadan dihte sámi oahpponeavvuid ja sámi girjjálašvuođa. Din haga, sámi áŋgiruššit oahpponeavvobuvttadeddjiid, girječálliid ja giellamielbargiid gaskka, eat livčče joksan dan maid otne oaidnit. Sámi servodaga ovddideapmi dárbbaša servodatássiid ja ásahusaid mat váldet ovddasvástádusa. Sámediggeráđđi oaidná dárbun joatkit min buori ovttasbarggu ja searvedoaimma.

Dán jagi oahpponeavvojuolludemiin mii leat hilgon muhtun ČálliidLágádusa prošeaktaohcamušaid. Mii áddet ČálliidLágádusa go lea fuolastuvvan ja háliida ášši buohkaide čilget. Mii maid oaidnit hástalusaid ja háliidit lágádusaide, girječálliide ja sin eará mielbargiide ja skuvllaide ja oahpaheddjiide čilget Sámedikki barggu birra ja min oktasaš rahčamuša birra sámi oahpponeavvuid ovddideamis davvi-, julev- ja máttasámegillii.

Go sámediggeráđđi gieđahallá doarjjaohcamiid oahpponeavvoprošeavttaide, de sámediggeráđđi atná vuođđun Sámedikki doaibmaplána oahpponeavvoovddideapmái 2015-2019 – jahkásaččat mearriduvvon vuoruheamit fágaid, gielaid, dásiid/luohkáid oktavuođas ja Sámedikki mearridan njuolggadusaid oahpponeavvobuvttadeapmái. Sámedikki jahkásaš vuoruhemiid vuođđun lea ollislaš árvvoštallan ođđa oahppoplánaid láidestemiid ektui ja dan ektui makkár oahppoplánat ovdal leat gávdnon iešguđet fágain. Dasto Sámediggi deattuha soahpágo doaibmabidju Sámedikki vuoruhemiide fágalaš sisdoalu, profešonalitehta ja kvalitehta, ja prošeavtta čađahanvejolašvuođa dáfus. Maŋimuš čuoggás lea earret eará sáhka ođđa ohcamiid árvvoštallamis ohcci ovdalis doarjjaáššiid ja ohcci stabilitehta, soliditehta ja čađahannávccaid ektui.

Sámedikkis lei ovdal go 2019:s juolludii oahpponeavvoprošeavttaid sullii 45 mill. ruvnnu, vealgi gávcci sámi oahpponeavvobuvttadeaddjái oahpponeavvoprošeavttaid ovddas maid leat ovddideamen. Ollu oahpponeavvoprošeavttat leat dađi bahábut maŋŋonan earret eará danne go váilot girječállit ja jorgaleaddjit. Dat lea leamaš guovddážis go sámediggeráđđi 2019:s juolludii doarjagiid.

Sámediggi oaččui 26 doarjjaohcama, mat dahke badjelaš 90 mill. ruvnnu. 30 mill. ruvnnu bušeahtain ferte garrasit vuoruhit ja máŋga ohcama hilgut.

Váiddaorgána sámediggeráđi doarjjaáššiid ovttaskasmearrádusain lea Sámedikki váiddalávdegoddi. Váidojuvvon ovttaskas ášši maid ČálliidLágádus namuha iežas kronihkas gieđahallojuvvo de váiddalávdegottis ja danne eat máinnaš dan dás.

ČálliidLágádus čállá rabas reivves sámediggeráđđái ahte Sámediggi lea maŋŋonan viđain mánuin oahpponeavvoohcamiid gieđahallamiin. Dat ii leat riekta. Sámedikki ohcanáigemearri oahpponeavvodoarjagiidda lea 2017 rájes leamaš miessemánu 1. beaivi ja ohcamat leat de gieđahallojuvvon čakčamánus/ golggotmánus. Ovdal lei ohcanáigemearri guovvamánu 1. beaivi. Dat rievdaduvvui 2017:s Sálasa cealkámuša vuođu, mas ággan lei ahte lágádusat dárbbašit eanet áiggi go gaskal ovtta ja guokte mánu go galget buriid doarjjaohcamiid Sámediggái ovddidit.

Jagi 2019 ohcamiid gieđahallan maŋŋonii veahá ovddit jagiid ektui, ja sivvan dasa ledje eará bargoproseassat mat leat gáibidan stuorra resurssaid guhkit áiggi badjel.

Sámediggi lea 2019:s vuoruhan doarjaga dábálaš ja earenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide iešguđet fágain ja jahkedásiin davvi-, julev- ja máttasámegillii. Lassin dasa leat vuoruhan digitála oahpponeavvuid buot golmma sámegillii oppa vuođđooahpahusas fágaidrasttideaddji fáttáin nugo givssideami, mirkkogeavaheami ja veahkaválddálašvuođa ja illasteami eastadeapmái, gos dal juo dadjat váilot oahpponeavvut.
Oahpponeavvut galget ráhkaduvvot ođđa oahppoplánaid mielde, gos earret eará fágaidrasttideapmi, čiekŋudeapmi ja digitaliseren leat guovddážis.

Hui ollu sámegiel oahpponeavvut váilot, dan celket Sámediggi min doaibmaplánas oahpponeavvuid várás ja Riikarevišuvdna iežaset  skábmamánu 2019 raporttas sámegieloahpahusa birra. Dáin dokumeanttain oidno ahte sámi oahpponeavvobuvttadeapmi lea bargu mii ollu gáibida ja mas leat ollu hástalusat. Sámediggi mearridii 2019 juovlamánus ođđa doaibmaplána oahpponeavvoovddideapmái 2020-2023, ja mii leat juo jođus doaibmabijuiguin maiguin galgat viidásabbot bargat hástalusaiguin iešguđet dásiin ja surggiin.

Sámediggi lea oppalohkái duhtavaš go 2019:s leat beassan doarjaga juolludit sihke ođđa oahpponeavvoprošeavttaide ja ohcamiidda mat gusket álggahuvvon dahje dálá oahpponeavvuid heiveheapmái ođđa oahppoplánaide. Mii leat duhtavaččat go leat ožžon eanet ođđa oahpponeavvobuvttadeddjiid min searvái, ja mii jáhkkit ahte buohkat áigot rahčat dainna ahte jođánepmosit almmuhit ođđa oahpponeavvuid mat sáhttet leat veahkkin go galget ođđa oahppoplánaid mielde oahpahišgoahtit ja skuvlla digitaliseremis.

Mikkel Eskil Mikkelsen, sámediggeráđđi

Loga maid: PRD: Doarjaga juolludan sámi oahpponeavvuide