Kronikk av rådsmedlem Henrik Olsen i anledning FNs internasjonale dag for avskaffelse av vold mot kvinner.
7 nissonolbmo 10 nissonolbmo gaskkas máilmmis vásihit iežaset eallimis veahkaválddi. Juohke jagi šaddet gaskal 500 000 ja 2 miljon nissonolbmo olmmošgávppi oaffarin. Gitta 50 % buot seksuála vearredaguin leat gillájeaddjin nieiddat geat leat vuollel 16 jagi.
Skábmamánu 25. b. lea ON riikkaidgaskasaš veahkaválddi jávkadanbeaivi nissonolbmuid vuostá. Sámediggeráđđi áigu geavahit dán beaivvi nu ahte bidjat fuomášumi veahkaválddi vuostálastimii nissonolbmuid vuostá mii lea máilmmiviidosaš váttisvuohta, ja mii dáhpáhuvvá buot servodagain ja kultuvrrain.
Veahkaválddi oaffarin leat eanemusat álgoálbmotnissonat. Veahkaváldi dáhpáhuvvá lagaš oktavuođain ja majoritehtaservodaga ovddasteddjiid bealis. Raporttat álgoálbmotguovlluin Mátta-Amerihkás, Ásias ja Davvi-Amerihkás muitalit veahkaválddi birra nissonolbmuid vuostá sihke majoritehtaservodaga bealis ja álgoálbmotservodaga siskkobealde. Dán problematihkkii biddjojuvvui stuorra fuomášupmi ON álgoálbmotkonferánssas čakčamánus 2014. Stáhtat dovddastit ahte veahkaváldi nissonolbmuid vuostá lea servodatváttisvuohta mii guozaha buot eará ovdáneami álgoálbmotservodagain. Danne lea áinnas dárbu bidjat dán politihkalaš álgoálbmotagendai.
Deaŧalaš veahkki dasa ahte jávkadit veahkaválddi ja vealaheami, lea nissonolbmuide oahpu addin. Oahppu addá ekonomalaš sorjjasmeahttunvuođa ja máhtu ieš dahkat válljejumiidis eallimis. Dán oktavuođas lea dán jagáš ráfibálkkašumi geigen Malala Yousafzai ja Kailash Satyarthi deaŧalaš veahkki.
Muhto veahkaváldi lagaš oktavuođain lea servodatváttisvuohta maiddái sámi servodagas. Sámi nissonolbmuid ja nieiddaid seksuálalaš ja veahkaválddálaš loavkideapmi lea oalát dohkketmeahttun. Mii dárbbašit čielga sámi sátnedoalvuid geat hállet dán birra sihke skuvllain, nuoraid birrasis ja servodatorganisašuvnnain. Veahkkeapparáhta ferte šaddat čeahpit jearrat gillájit go nissonolbmot veahkaválddi ja duostat bargat dainna hearkkes fáttáin. Dat ahte dovddastit ahte veahkaváldi geavvá iežas eallimis ja olbmuid gaskkas geaidda mis lea lagaš oktavuohta, lea leamaš ja lea ain tabuášši. Danne ii goassige galgga leat eahpádus das ahte veahkaválddi dahkkis dat lea ovddasvástádus iige goassige dan oaffaris. Veahkaváldi nissonolbmuid guovdu ii leat priváhta ášši. Dat lea rihkus maid ferte meannudit dađi mielde.
Sámediggeráđđi lea min 2015 bušeahttaevttohusas evttohan 450 000 ru veahkaválddi iskkadeapmái mii geavvá lagaš oktavuođain sámi servodagas. Mii doaivut ahte dan bokte oččošeimmet ođđa máhtu movt veahkkeapparáhta sáhtášii veahkehit veahkaválddi oaffariid buoremus vejolaš vugiin.
Sámediggeráđđi háliida leat servodataktevra mii dáistala dan veahkaválddi vuostá mii geavvá nissonolbmuide. Mii fertet ovttas bargat dáinna deaŧalaš áššiin.