Gielladilli Ruoŧas
Visot sámi gielat leat hui rašes dilis, eareliiggánit danin go leat leamaš badjelgehččojuvvon eanas 1900-logu. Sihke stáhta ja ovttaskas olbmot fertejit garrasit ražastit jus galgat jorgalahttit giellamolsuma.
Giellamolsunproseassa
Máŋggain guovlluin Sámis lea giellamolsunproseassa juo guhkás ollen. Ruoŧa eanetlogugiella váldá saji ja sámegiella orru šaddame ruovttugiellan. Eanas vuorraset sámit eai leat goassege skuvllas beassan oahppat čállit ja lohkat eatnigielaset.
Duođalaš dilli
Sámegiela dilli lea duođalaš. Giellamolsunproseassas leat máŋga beali. Dat sáhttet vuolgit heajus guovlluguovdasaš ovdáneamis sámi orrunguovlluin persovnnalaš jurdagiidda ”lea go obbanassii ge gánnáhahtti máhttit sámegiela”.
Positiivvalaš olggoldas váikkuhus
Riikkaidgaskasaš servodat (Eurohparáđđi, ON j.ie) váikkuhit ruoŧa sámepolitihkkii. Konvenšuvnnat ja julggaštusat maid Ruoŧŧa lea dohkkehan, suodjalit našuvnnalaš unnitlogugielaid ja kultuvrralaš iešmearrideami . ja rivttiid iežaset gillii, kultuvrii ja iešstivrejupmái guoskevaš áššiin. Okta ovdamearka lea Eurohparáđi konvenšuvdna suodjalusa birra nášuvnnalaš unnitloguide ja n.g. njuolggadus unnitlogugielaid birra mii lea mielddisbuktan sámi giellalága Ruoŧas. Dálá ovdáneapmi politihkalaš ja ideologalaš dilálašvuođain vuoseha ahte sámi giellaseailluheapmi lea áigeguovdil.
Lassánan beroštupmi
Sámiid iešdovdu ja identitehta lea nanostuvvon maŋemus áiggi ja dat mielddisbuktá ahte beroštupmi giela birra lassána. Fearamakkár kulturovdanbuktimat čalmmustuvvet ođđa vugiiguin. Dát diđolašvuohta lávdá, eareliiggánit sámi nuoraid gaskkas. Jus giellamolsuma galgá nagodit jorgalahttit, de gáibiduvvo oahppomateriála mii heive ruoŧa skuvlavuogádahkii, eanet eatnigieloahpaheaddjit, vejolašvuohta giellalávgumidda, sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Buot buoremus livččii jus visot skuvlafágaid beasalii lohkat sámegillii. Rávisolbmot dárbbahit ođđa vejolašvuođaid beassat lohkat sámegiela, oanehisáigge gursedoarja guovtti vahkkui ii leat nohkka.
Ođđa gulahallanvejolašvuođat
Ođđa gulahallanvejolašvuođat rahpet uvssaid eambbo geavahit sámegiela. EO-ruhtadeamit dahket vejolažžan miellagiddevaš kultuvra- ja giellaprošeavttaid. Microsoft lea ovddidan gielladoarjaga sámegiela várás. Norgga Sámediggi lea ruhtadan prošeavtta gos stávenprográmma lea ovddiduvvon davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjánsámegiela várás. Nuorat mielas geavahit sámegiela ossiála mediain.
Ođđa doaibmaprográmma
Sámedikkis lea ođđa giellapolitihkalaš doaibmaprográmma.