Dieđáhus Sajosa čoahkkin- ja striimenteknihkas sihke Sámedikki čoahkkimiid simultánatulkomis ja striimemis |
Sajosa čoahkkinteknihkka dahká
vejolažžan normálaviidodagas tulkoma guđa sierra gillii ja lea
viiddideamis álkit logi gillii. Sajosis leat oktiibuot ovcci tulkonsaji -
njeallje parlamentasále Soljus ja vihtta auditorio Dollas.
Sajosa čoahkkinteknihkka dahká
vejolažžan normálaviidodagas tulkoma guđa sierra gillii ja lea
viiddideamis álkit logi gillii. Sajosis leat oktiibuot ovcci tulkonsaji -
njeallje parlamentasále Soljus ja vihtta auditorio Dollas.
Sajosa parlameantasále Soljus leat anus guovttelágan tulkon- ja
čoahkkinrusttegat. Čoahkkimii oassálastit geavahit beavddi ala biddjon
láiggehis čoahkkinrusttegiid, main leat mikrofovnna ja skájanasa lassin
ee. jienastan- ja tulkoniešvuođat. Álbmogis leat anus smávva
tulkonvuostáiváldit, mat doibmet láiggehis infraruksesteknihka
geavahemiin. Seammá teknihkka lea anus maiddái auditorio Dollas ja
máŋggadoaimmasále Dollagáttis.
Lanjain geavahuvvojit čoahkkinrusttegiid lassin dárbbu mielde maiddái
láiggehis mikrofovnnat ja earáge jietnagáldut, nugo dihtora
Skype-oktavuohta dahje videoráđđádallanrusttegat. Dáid jiena lea vejolaš
oažžut maiddái tulkkaide ja danláhkai buot sisdoalu tulkon lihkosmuvvá.
Juos lanjain eai geavahuvvo mikrofovnnat, eai tulkkat gula maidige,
iige tulkon dasto lihkosmuva.
Parlameantasále Soljus leat 60 báikki vuođđohámis, main 23 báikki leat
jorba parlameantabeavddis. Juos parlameantasáles dollon čoahkkima
boađášedje báikki ala čuovvut badjel 40 olbmo, eaige sáles livčče
doarvái čohkkánbáikkit, sáhttá dárbbu mielde čoahkkima čuovvut maiddái
auditorios.
Sajosa modearna teknihkka dahká vejolažžan alladássásaš dárkilvuođain
striimema dálu man beare viidodagas. Buot striimemiin figgojuvvo dasa,
ahte geavahuvvojit máŋga kamera, vuoi čoahkkimiid ja dáhpáhusaid
čuovvumis boađášii vuohkkasut.
Čoahkkimat ja dáhpáhusat striimejuvvojit dábálaččat sáles geavahuvvon
gielain, muhto maiddái guovtte jietnagáldu striimen lea teknihkalaččat
vejolaš. Máŋgga jietnagáldu striimemis leat iežas hástalusat, daningo
vástideaddji bálvalus ii máilmmis jur olláge leat anus. Geavadis nuppi
jietnagáldu (nugo tulkka simultánatulkon) guldaluvvo neahttabláđejeaddji
nuppi mediačuojanasas ja govva originálajienain gehččo nuppi
mediačuojanasas.
Dallego ovdamearkan striimejuvvo konsearta dahje simultánatulkojuvvo
čoahkkin, ferte konseartta loaiddasteaddjiin ja čoahkkima tulkkain
oažžut lobi striimemii. Striimejuvvon vuolggahusaid addin maŋálgihtii
geahččamii lea vejolaš, muhto das galgá soahpat guđege
dáhpáhuslágideaddjiin sierra.
Sámedikki čoahkkimiid simultánatulkon ja striimen
Sámedikki lahtuin lea vejolaš geavahit čoahkkimiin anáraš-, nuortalaš-
ja davvisámegiela sihke suomagiela. Čoahkkima sáhkavuorut
simultánatulkojuvvojit ovdalis máinnašuvvon gielaid gaskkas nu, ahte
dábálaččat okta tulka hálddaša ovtta giellabára (nugo
suomagiella-davvisámegiella) ja nubbi nuppi giellabára (nugo
suomagiella-anárašgiella). Juos sáhkavuorru dollo čoahkkinsáles
ovdamearkan anárašgillii, guldala davvisámegiela tulka anárašgiela
tulkka suomagielat tulkoma ja tulko sáhkavuoru dan vuođul
davvisámegillii.
Čoahkkima áššelistu lea Sámedikki lahtuid sihke tulkkaid geavahusas
anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii sihke suomagillii. Áššelistu
giellaveršuvnnaiguin juhkko čoahkkinolbmuide, geat leat báikki alde.
Suomagielat áššelistu lea luđemis maiddái Sámedikki ruoktosiidduin.
Sámegielat áššelisttut geahččaluvvojit lasihuvvot ruoktosiidduide dan
mielde go áššelisttuid jorgalusat válmmaštuvvet.
Sámedikki nuoraidráđđi barggai álgaga Sámedikki čoahkkimiid striimemis,
man vuođul Sámediggi mearridii čoahkkimis golggotmánus 2014, ahte
boahttevuođas Sámedikki čoahkkimiid lea vejolaš čuovvut
njuolggovuolggahussan interneahtas. Striimejuvvon vuolggahusa ulbmilin
lea earret eará álkidahttit čoahkkimiid čuovvuma, juksat Anára
kirkosiidda ja sámiid ruovttuguovllu olggobealde ássi sámiid sihke
lasihit dieđuid Sámedikki doaimmas. Sámedikki striimejuvvon čoahkkimat
leamašan golbma. Geahččiidmearit leat molsašuddan 170-260
olbmo/vuolggahus. Vuolggahusat Sámedikki almmolaš čoahkkimiin leat
čuovvumis interneahtas čujuhusas sog-ku.fi/live.
Sámedikki linjema mielde Suomas hállon buot sámegielaid sihke suomagiela
galgá vuhtiiváldit dássebeallásaččat ordnedettiin čoahkkimiid dahje
eará dáhpáhusaid. Go Sajosa čoahkkinteknihkka dahká vejolažžan álkit
dušše ovtta jietnagáldu (sálejietna) striimema, Sámedikki boahttevaš
čoahkkimiid striimemis čájehuvvo čoahkkinsále ja doppe hállon gielat
almmá tulkoma haga. Sámediggi figgá anáraš-, nuortalaš- ja
davvisámegiela sihke suomagiela tulkoma striimemii nu jođánit go
teknihkka ja ekonomalaš dilli dan dahket vejolažžan. Sámediggi sálloša
dás vejolaččat boahtán heajos miela. Sámediggi sávvá buohkaid
buresboahtin čuovvut Sámedikki čoahkkimiid Sajosii.
Lassidieđut:
Sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
tel. 010 8393 192 dahje 050 3001 780
Má. márkanastinhoavda Johanna Alatorvinen, johanna.alatorvinen(at)samediggi.fi,
tel. 010 8393 109 dahje 050 3641 378
www.samediggi.fi
www.sajos.fi
|