Sámi searvvušvuogádat |
Sámi searvvušvuogádagas eai leat árbevirolaččat čavgadis sohkabeliid mielde juhkkojuvvon barggut dahje árvučeahkkálas. Sihke nissonat, albmát ja mánát leat váldán oasi boazogehččui boazodoalus seamma bures. Badjesápmelašservošiin sohkabeallerollat álge dálloorruma mielde. Maŋimuš sápmelašbearrašat fárrejedje Oarjja–Sámis bissovaš dálloorrumii 1960-logu áigge heaitimin birrajagáš goahtesiddastallama bohccuiguin. Boazodoalus eallogeahčču čoahkkanii álggos albmáide, muhto mohtorgielkká ja njealjejuvllaga atnuiváldima mielde ain eanet sámenisu lea álgán maiddái ollesáigásaš badjeolmmošin. Vaikko váldo badjebargu lea čoahkkanan eanáš albmáide, nissonat leat ossálastán ja oassálastet ainge aktiivalaččat boazodoalu jahkásašdáhpáhusaide ja oamastit maiddái bohccuid. Boazodoalu hálddahus- ja doarjjavuogádat ii daga vejolažžan dan, ahte máŋga seamma bearraša olbmo ollašuhtašedje ámmátlaččat boazodoalu ja dávjá ovtta badjealbmás leat oppa bearraša bohččot geahču vuolde.
Árbevirolaš sámi searvvusráhkadus lea siida, man leat gohčodan maiddái sámegillin. Siida lea dábálaččat sogalašvuhtii vuođđđuduvvi koališuvdna, mii ollašuhttá ealáhusaid dihto árbevirolaš sohkaguovlluin. Sámiin leamašan siiddat guollebivddu, bivddu ja boazodoalu várás. Siidaortnet leamašan oktasaš sárggus buot Suoma golmma sámi giella- ja kulturjoavkkuide. Boazodoalus siiddat, maid gohčodit suomagillii dán áigge eallun (su.tokkakunta), leat ain bálgosiid siste boazodoallo barggu oasit.
Sámeduoji bargguin eai leat meroštallojuvvon sohkabeallerollat. Nissonat duddjojit dábálamosit tekstiila- dahje ng. dipma dujiid ja albmát muorra-, dákte-, čoarve- ja metalladujiid dahje ng. garra dujiid, muhto giehtadujiiguin bargama ii stivre servoša árvomáilbmi muhto baicce guđege duojára dáiddut ja beroštumi čuozáhagat.
Sámi searvvušvuogádaga vuođđu lea sohkavuogádat, mii vuhtto sámegiela terminologiijas ja badjesámiin sohkamearkavuogádagas ja mii muitala sohkavuogádagas. Suomas hállon sámegielain lea hui dárkkes, iešguđege ahkebuolvvaid earuheaddji fuolkesátneterminologiija. Terminologiijas eai dábálaččat earuhuvvo ee. vuosttas ja nuppi buolvva oarpmealit ja vilbealit nuppiin, lea duohta ahte dás lea guovlluid gaskkas variašuvdna. Fuolkeduoba lea viiddit go máŋggain váldekultuvrra álbmogiin.
Suoma sámiin lea viiddis fuolke- ja ustitfierpmádat riikkarájáid badjel. Soađit, stáhtaid rádjageassimat ja náittoslihtut leat juohkán sogaid máŋgga eará riikii. Nuppiid riikkain orru fulkkiin oaidnaluvvui ovdal dálá áiggi measta dušše márkaniin ja eará servoša guoski dilálašvuođain, dán áigge gulahallan lea álkit.
|
|
Viimeksi päivitetty ( 18.02.2014 ) |