Suomas, Ruoŧas ja Norggas leat iežaset hálddašanguovllut, mat leat meroštallon lágaiguin. Daid sáhttá atnit maid sámi kultuvrra váimmusguovlun (geahča gártta). Dát guovllut doibmet máŋggaid, erenomážit sámeálbmoga guoski lágaid váldoheivehanguovlun ja dain lea mearkkašupmi sámiid gielalaš, kultuvrralaš ja oahpahussii guoski vuoigatvuođaid ollašuvvamii.

Suoma láhkamearrádusain

sámiid virggálaš ruovttuguovlu meroštallojuvvui juo 1970–logus. Sámediggái lágas mearriduvvon iešstivrejupmi guoská ruovttuguovllu, mii lea otne maid sámi giellalága váldoheivehanguovlu. Dat oaivvilda ahte sámiid iežaset gillii guoski vuoigatvuođat, nugo vuoigatvuohta geavahit sámegiela eiseválddiin áššiid divššodettiin ja virggálaš orgána čoahkkimiin dahje vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii, leat fámus dán guovllus viidásabbot go eará guovlluin riikkas. Sámiid ruovttuguvlui gullet ollásit Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja Soađegili gielddas dan davveoassi (Vuohču gili guovlu dahjege Lappi bálgosa guovlu).

Sámiid ruovttuguovllu skuvlamánáin ja –nuorain leat maid buoret vejolašvuođat oažžut oahpahusa iežaset gielas ja iežaset gillii go sis, geat ásset eará guovlluin. Sámiid ruovttuguovllu gielddat ožžot sierra stáhtadoarjaga sámegiela ja sámegielat oahpahusa ordnemii. Dasa lassin vuođđooahpahusláhka gáibida, ahte sámiid ruovttuguovllus ássi sámegielat oahppi oahpahus addojuvvo eanaš sámegillii.

Sámiid ruovttuguovllu gielddat ožžot sámedikki bokte jahkásaččat stáhtadoarjaga sámegielat buresbirgenbálvalusaid ordnemii. Dákkárat leat ee. mánáid beaivedikšun- ja boarrásiidbálvalusat.

Ruoŧas

sámegiela hálddašanguovllu birra (förvaltningsområdet för samiska) ásahuvvui vuosttas geardde jagis 1999. Sámegiella oaččui dalle ásahuvvon ođđa lága mielde virggálaš sajádaga jagi 2000 álggu rájes. Seamma áigge ng. sámi giellalágain (Lag om rätt att använda samiska hos förvaltningsmyndigheter och domstolar) ásahuvvui maid láhka suomagiela ja meän giela geavaheamis eiseválddiin ja duopmostuoluin. Lágaid ásaheami ulbmilin lei ee. nannet álbmotlaš vehádagaid ja daid gielaid sajádaga ja dahkat vejolažžan dan, ahte Ruoŧŧa sáhtii ratifiseret Eurohpa ráđi 1990-logus fápmui boahtán guokte vehádatsoahpamuša.

Sámegiela hálddašanguvlui gulle álggos Girona (Kiruna), Váhčira (Gällivare), Johkamohki (Jokkmokk) ja Árjjatluovi gielddat. Ođđajagimánus 2010 bođii fápmui ođđa láhka álbmotlaš vehádagaid ja vehádatgielaid birra. Ođđa láhka bođii atnui daid vehádatgiellalágaid sadjái, mat ledje ovdal fámus. Sámegiela hálddašanguvlui laktojuvvojedje dasa juo ovdal gullan njealji gieldda lassin Árvesjávrri (Arvidsjaur), Berg, Härjedalena, Likšu (Lyckselen), Málaha (Malån), Suorsila (Sorselen), Storumana, Strömsunda, Ubmi (Umeån), Vualčere (Vilhelmina), Åre, Älvdalena, Stáre (Östersund) ja Krokoma gielddat. Lága mielde sámegiela sáhttá geavahit dáid gielddaid hálddahuseiseválddiin ja duopmostuoluin. Dasa lassin láhka geatnegahttá hálddašanguovllu gielddaid ordnet sámegielat ovdaoahpahusa ja boarrásiid fuolahusa daidda geat dan hálidit.

Jagis 2009 Ruoŧas bođii fápmui maid ođđa almmolaš giellaláhka. Láhka nanne ruoŧagiela sajádaga riikka váldogiellan. Lága mielde eiseválddiin lea geatnegasvuohta suodjalit ja ovddidit maid sámegiela, eará vehádatgielaid ja seavagiela. Láhka deattuha maid, ahte buohkain, geat gullet álbmotlaš vehádahkii, galgá leat vejolašvuohta oahppat, ovddidit ja geavahit vehádatgiela. 

Norggas

sámi hálddašanguovllu (forvaltningsområdet for samisk språk) birra ásahuvvui jagis 1990. Sámegiela guoski njuolggadusat laktojuvvojedje juo ovdal ásahuvvon sámeláhkii ja dat bohte fápmui jagi 1992 álggus. Sámi hálddašanguovlu lea namalassii sámi giellanjuolggadusaid heiveheami váldoguovlu. Dasa bohte álggu rájes gullat čuovvovaš Finnmárkku ja Tromssa leana gielddat: Kárášjohka (Karasjok), Guovdageaidnu (Kautokeino), Unjárga (Nesseby), Porsáŋgu (Porsanger), Deatnu (Tana) ja Gáivuotna (Kåfjord). Dát leat árbevirolaččat davvisámegiela guovllut.

Jagi 2006 álggu rájes sámi hálddašanguovlu viidánii Divttasvuona (Tysfjord) gildii, mii lea julevsámegiela guovddáš. Jagis 2008 dasa laktásii maid Snåsa (Snåasa), man sáhttá atnit oktan lullisámegiela árbevirolaš guovlluin. Jagis 2010 hálddašanguvlui searvvai Loabáha (Lavangen) gielda.

Sámi hálddašanguovlu lea sámi giellanjuolggadusaid heiveheami váldoguovlu maid Norggas. ´Sámi giellaláhka´ dorvvasta vuoigatvuođa geavahit sámegiela eiseválddiin,riektelágádusas ja sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusas. Njuolggadusat gusket maid girkolaš bálvalusaid ja oahpahusa. Buot hálddašanguovllus doaibmi skuvllat čuvvot sámi oahppoplána, mii lea bálddalas álbmotlaš (Norgga) oahppoplánii. Buot oahppiin, geat vázzet skuvlla hálddašanguovllus, lea vuoigatvuohta oažžut sihke sámegiela ja sámegielat oahpahusa. Riikka eará guovlluin vuoigatvuođat leat gáržžibut.