Sįmi duodji PDF Tulosta

sami duodji mearka.gif Sámi duodji Sámi duoji ruohttasat leat čiekŋalasas historjjás. Atnudiŋggaid mállet ja hervenstiillat vuođđuduvvet boares atnudiŋggaide, maid dolin measta juohkeokta galggai máhttit duddjot. Ámmátolbmot nugo niibečeahpit, snihkkárat, goarrut dahje gođđit eai gávdnon.

 

Otne sámi duodji lea dávjá dáiddaduodji ja das lea boahtán máŋgasii ealáhus dahje ealáhusa oassi. Čábbát hervejuvvon niibbit, náhpit (bohcco bahčinlihtti), guvssit (juhkanbollu) ja silbalihtit leat máŋgasiidda hearvadiŋggat, maid eai ráske geavahit nu mo daid vuođđomálliid leat jahkeduháhiid geavahan. Sámi dáiddárat hutket oppa áigge árbevirolaš materiálaid, hámiid ja hervenvugiid heiveheaddji ođđa málliid, čiŋaid, gárvvuid ja atnudiŋggaid.

 

Sámi giehtaduodji lea álgoálggus iešalddes funktionála, árgabeaivve dárbbuide dahkkon. Liikká dat galgá leat maid čáppa čalbmái ja vuogas gihtii. Johtti eallinvuogi ja lagaš luondogaskavuođa gea˛il ii duddjojuvvon miige dušši dahje dárbbašmeahttun gálvu. Stuorra oassi materiálain lei ja lea ainge oa˛˛umis ie˛as ássanguovllu luonddus. Duojárat leat oahppan atnit ávkin ovdamearkka dihte bohccos ja muoras measta buot osiid. Soagisge dohkkejit duodjemateriálan muorraávdnasa lassin maid bárku, beassi ja veattit.

 

Duodji juhkkojuvvo dábálaččat dipma ja garra materiálaide. Nissonat leat dábálaččat duddjon dipma dujiid, maidda gullet bohcconáhki, gođđosiid ja tekstiillaid ávnnasteapmi. Albmát fas leat duddjon diŋggaid garra dávttis, čoarvvis, muoras ja metállas. Sámi duodjái lea mihtilmas dat ahte materiálaid iešvuođaide vuogáiduvvan leamašan dehálut go materiálaid ávnnasteapmi. Ovdamearkka dihte guvssit, mat duddjojuvvojit báhkis, ja eará atnulihtit leat gohppojuvvon báhki ie˛as šaddansijaid čuovvumiin.

 

Boarrásamos árbevieru sámi duojis ovddastit čoarve-, dákte-, muorra- ja náhkkeduojit. Datneárppu ráhkadeami, bárgideami ja tekstiiladuoji sápmelaččat leat oahppan belohahkii eará álbmogiin. Máŋggaid materiálaid, maidda sámit oahpásmuvve oalle maŋŋit olggobeale gávpegaskavuođaid váikkuhusas, leat goit hárjánan doallat árbevirola˛˛an, nu oahppásat ovdamearkka dihte láđđi, silki ja silba sámi duojis leat. Nuppe dáfus ovdamearkka dihte silbadiŋggain sámi kultuvra seailluha ain dakkár boares nuorta- ja gaskaeurohpalaš árbevieruid, mat leat dáin máinnašuvvon álgoguovlluin juo áigá jávkan. Silba geavahuvvo boahkána hervemis ja soljjuin, muhto maid juhkanlihtiin, suorbmasiin, beallječiŋain ja čeabetčiŋain.

 

Dákte- ja čoarvedujiid materiálan geavahuvvojit bohcco čoarvedákti, eará dákteoasit ja gusa ja ealgga čoarvvit. Dávttis ja čoarvvis duddjojuvvojit basttet, njuikumat, lávkačoarvvit, nállogoađit, niibenađat – dán áigge maid ciŋat. Dasa lassin vuodjuduvvon čoarvehervemat adnojuvvojit máŋggain muorradiŋggain, dego guvssiin, náhpiin, vuodjen- ja mátkesoppiin, boahtaliin ja giissáin. Sámi ornamentihkka lea valljásamos ja čábbasamos aiddo čoarve- ja dáktedujiin. Hearvagovadagat graverejuvvojit dábálaččat niibenjuniin ja ivdnejuvvojit leaibebárkogolgosiin dahje gunain.

 

Sámi hábmen fas lea čábbasamos muoras ráhkaduvvon atnudiŋggain nugo guvssiin, náhpiin, boahtaliin ja čikŋadiŋggain. Daid duddjojit soahkebáhkiin dahje sieđgga veaddebáhkiin. Muoras duddjojuvvojit maid sabehat, reagat, fatnasat, gerresat ja giissát.

 

Bohcco gápmasiin ja gállonáhkiin duddjojuvvojit dálvvi várás liegga goikkehat ja gistát. Miesenáhkis ráhkaduvvojit ee. gahpirat ja rávesbohcco náhkis beaskkat. Navildeami, ostema, buhtisin faskuma ja meaidima maŋŋá sáhttá ráhkadit sistti. Čáppaivnnat sisti gierdá bures anu ja das duddjojuvvojit ovdamearkka dihte lávkkat, sálte- ja káffeseahkat, gápmagat, stohpoloabáhat ja dán áigge ee. mátketelefonskuohput.

 

Sámi duojáriin leat Davviriikkain ie˛aset searvvit, mat fuolahit ee. vuovdin- ja čájáhusdoaimmas. Suoma bealde doaibmi Sámi duodji -searvi ordne čájáhusaid ja bagadeami sihke lágida eakti sámedujiid vuovdimassii. Searvvis leat buvddat Anára girkosiiddas ja Eanodaga Heahtás. Ovdal dán searvvi vuođđudeami Anáris doaimmai jagis 1975 vuođđuduvvon Sápmelaš Duoddjárat ry, man ulbmilin lei gáhttet álbmoga duodjeárbevieru. Sámi duoji dovddaldahkan lea otne davviriikkalaš Sámi Duodji -mearka, mii lea dáhkádus eakti sámeduojis.

 

Duodjesánit davvisámegillii:

 

Niibi - puukko

Guksi - kuksa, juomakauha

Náhppi - naappu, poron lypsykauha

Silba - hopea

Golli - kulta

Láđđi - verka

Gákti - puku

Gápmagat - kengät

Goikkehat - karvakengät

Čázehat - sisnakengät

Stigat - náhkahousut

Vuoddagat - paulat

Beaska - peski, poroturkki

Miesenáhgahpir - vasannahkalakki

Fáhcat - lapaset

Gistát - kintaat

Giisá - kiisa, arkku

Niesteseahkka - eväslaukku

Datneárpu - tinalanka

Boagán - vyö

Čoarvi - sarvi

Sisti - sisnanahka

Duollji - talja

Áibmi - äimä, nahkaneula

 

Liŋkkat:

 

Sámi duodji neahttagávpi Suomas http://www.samiduodji.com/

Sámi duodji Ruoŧas http://www.sameslojdstiftelsen.com/

Viimeksi päivitetty ( 26.10.2013 )
 
‹‹Takaisin