Lean 19-jahkásaš Iisko-Jouni Hetta nappo Iisko ja orun Vuohčus (2008) PDF Tulosta

Lean badjealmmái. Suoidnemánus 2008 mannen soahtevehkii Avvilii, ja go gearggan doppe ođđajagimánu álggus boahtte jagi, de joatkkán boazobargguid.

iisko-jouni_hetta_01.jpg

Lean vázzán vuođđoskuvlla ja dan maŋŋá stuđerejin oahpposoahpamušain badjealmmájin Sámi oahpahusguovddážis. Mu oahpaheaddjin lei áhččán, ja teoriavahkuid vázzen Anára Doaivonjárggas. Doppe oaččui oahpásmuvvat eará nuorra badjeolbmuide, geat ledje maid sámeguovllus eret.

 

Mu eatnigiella lea suomagiella, muhto máhtán maid sámegiela. Stuđerejin dan vuođđoskuvllas ovcci jagi, gaskamearálaččat guovttis njealje diibmui vahkus. Skuvllas ohppen giela ollu: go gulan sámegiela, de ipmirdan bures ja dárbbu mielde basttán sámegillii hupmatge. Das lea ávki, go johtá sámeguovllus. Ainjuo Giehtaruohttasis fulkkiid luhtte finan muhtun veardde boazobargguide oahpásmuvvamin, ja Gáregasnjárggas leamašan reaŋgan boazobargguin.

 

Sápmelašvuohta ii mu eallima erenomážit ”nuppástuhte”. Sámegákti lea dieđusge áidna rivttes bivttas man beare ávvudeapmái, iige danin várra maŋŋáge láttebiktasiid dárbbaš dađi eanet smiehttat. Buorit meahccebiktasat fas leat dieđusge goikkehat, beaskkat, luhkat ja gálssohat. Ja buoremus suohkku goikkehii lea albma gámasuoidni – bissot juolggit goikkisin ja liekkasin.

 

Lean álo hálidan leat badjealmmái. Vuođđoskuvlla maŋŋá eai eará ámmáhat fitnan mielasge. Mis dáppe Lappi bálgosis leat viehka buorit boahttevuođa oidnosatge. Mii nuorat leat boahtime boazobargguide fárrui muhtun veardde, ja guohtoneatnamatge leat viehka buori ortnegis. Bohccuid sáhttá doallat luondduguohtoneatnamiin birra jagi, muhtun veardde daid dikšot maiddái áiddiin ruoktošiljuin. Dasa lassin okta oahpes bearaš biebmá bohccuid meahcis. Boraspiret mis leat viehka ollu, eandalit guovžžat, ja dat bohtet dábálaččat Ruošša bealde. Dattetge ná almmolaččat geahčadettiin boahttevuođaoidnosat leat viehka buorit.

 

Boazobargguin leamašan mielde juo unnivuođa rájes. Mis leat albumas govat, main lean jagi boarisin áhči fáro gielkkáin guottehaneatnamis. Vuosttas miesi lean merken 6-jahkásažžan, dan galggai hárjehallat ollu appelsiinna garaide ja beassebihtáide. Dál lean fárus measta juohke hommás, eanaš dieđusge bohccuid čohkkenbargguin sihke dálvit rátkimiin, geassit miessemearkumis ja suoidnemánus ládjobargguin ja giesttučatnamis. Dasa lassin galgá áiddiid divvut ja eará smávvabargguid dahkat, ja giđđadálvve ferte bohccuid fitnat dárkket geahččamin vuvddiin. Suoidne-borgemánnu lea dábálaččat boazobargguin vehá ráfálut áigi, nu ahte dalle báhcá áigi ovdamearkka dihte guolásteapmái. Giđđat mun láven maid oassálastit boazogilvvuid oktavuođas ordnejuvvon njoarostangilvvuide, vaikko dán áigge hárvvibut go ovdal.

 

iisko-jouni_hetta_02.jpg

Viimeksi päivitetty ( 30.07.2012 )
 
‹‹Takaisin