Várreneavttut |
1. Sámekulturguovddáža sajiid láigoheami galgá nannet girjjálaččat. Dilálašvuođaid prográmma dahje prográmmaevttohus laktojuvvo sadjevárrejupmái. Sadjevárrenskovvi oktan mildosiin galgá doaimmahuvvot Sámekulturguovddážii buriin áiggiin, unnimusta mánotbaji ovdal dilálašvuođa. Várrejupmi nannejuvvo loahpalaččat ovddalgihtiimávssu máksimiin 3 mb. ovdal várrejumi, dat lea 30 % várrejumi oppalašárvvus. Gč. máksineavttut.
2. Sajiin ja mielbálvalusain berrojuvvojit buhtadusat, mat mávssahuvvojit sajiid láigoheaddjis. Anus leat beallebeaive- (1-4 d), ollesbeaive- (4-8) ja lassediimmut.
3. Čoahkkinsajiid láigguide gullet dábálaš čuovggat, čorgen sihke vuođđoteknihka. Badjelmearálaš fáktameašttir- ja eará sierrabálvalusat mávssahuvvojit geavaheami mielde.
4. Geavahettiin Sámekulturguovddáža jietna- ja čuovgateknihka galgá várret maiddái sierrateknihka divššára. Jietnastellenbáikki ja studio biergasiid oažžu dušše dálu bargoveahka geavahit. Sámekulturguovddáža fáktameaštárat bearráigehččet ja oahpistit dálu biergasiid ja gálvvuid geavaheami ja sirdima. Jietna- ja čuovgaolbmo bálká mávssahuvvo dilálašvuođa ordnejeaddjis bargojuvvon diimmuid mielde.
5. Láigolaš čatnasa čuovvut dálu bargoveaga rávvagiid dállui, dan biergasiidda ja gálvvuide guoskevaš áššiin.
6. Láigolaš lea geatnegahtton buhttet gálvvuide ja ráhkadussii čuohcán iešdáhtolaš vahágiid.
7. Láigolaš lea geatnegas skáhppot iežas goasttádusain dilálašvuođaid ordnemii dárbbašlaš virgeoapmaha šlobiid.
8. Ordnejeaddjái várrejuvvo ovdal dilálašvuođa álgima eanemustá diimmu guhkkosaš nuvttá ráhkkananáigi, jus ii heivvolašvuođa dihtii leat sohppojuvvon eará láhkai. Láigolaš lea geatnegahtton burgit ordnemiiddis ja sirdit biergasiiddis iežas goasttádusain seammás láigoáiggi nohkama maŋŋá jus ii ášši leat sohppojuvvon eará láhkai.
9. Diŋgojeaddjis ii leat vuoigatvuohta dahkat rievdadusaid láigohuvvon sajiide, cegget dahje giddet gaskaboddasaš ráhkadusaid, láidestemiid dahje eará soabakeahttá dás sierra Sajosa Čoahkkin- ja dáhpáhusbálvalusain.
10. Rievdadusaid ja šluhttemiid galgá dahkat girjjálaččat (šleađgapoasttain dahje reivviin). Gč. čuokkis šluhtteneavttut.
11. Sámekulturguovddáš Sajos sáhttá bákkuhuvvon sivaid geažil šluhttet várrejumi.
MÁKSINEAVTTUT:
Várrejupmi nannejuvvo máksimiin ovdamávssu, mii lea 30 % várrejumi oppalašárvvus maŋimustá 3 mb. ovdal várrejumi álgima. Loahppaoassi láiggus galgá máksojuvvot maŋimustá 30 beaivve ovdal dilálašvuođa álgima. Eará golut mávssahuvvojit soahpamuša mielde. Rehkega máksineaktu lea 14 beaivve netto, maŋŋonanreantu lága mielde. Soahpamuša guoskevaš sierramielalašvuođat, main ii šatta soabat, čovdojuvvojit Lappi gearretrievttis.
ŠLUHTTENEAVTTUT:
Čoahkkinsadje- ja bargoveahkabálvalushattit dollet sisttistis 24 % ja restoráŋŋabálvalusat 14 % árvvulassevearu. Rehketvuođustusamet lea +/- 10 % nannejuvvon olmmošmearis. Doalahit vuoigatvuođa hattirievdademiide. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viimeksi päivitetty ( 09.01.2015 ) |