Jápmin ja hávdádeapmi

Ii leat hoahppu. Go soamis jápmá de leat oameolbmot dávjá suorganan. Olmmoš háliida dahkat juoidá ovttatmanu. Dehe ii sáhte dahkat maidege. Vuođđoráđđi lea vuordde plánemiin. Čielgamii lea áigi.

Äng

Foto: Maria Svensk

Rupmaša bearráigehččet eanas dáhpáhusain buohcceviessu, dikšunviessu dehe, lihkohisvuohta oktavuođas, poliisa. Sii fuolahit das ahte rumaš dolvojuvvo rumašvissui seammás go ii leat dárbu vuos mearridit gisttu oastima birra. Oameolbmot sáhttet baicca ráfis válbmet hávdádusa. Lea dehálaš beassat dahkat dearvvuođaid, earenomážit eallima loahpas -  jápmimis. Dalle sáhttet dábit ja symbolat hávdádusa oktavuođas leat jeđđehussan ja dorvun váttis ja hearkkes earráneamis.

Vuosttaš lávki
Ovdalaš áiggis olbmot vulge njuolga báhpa lusa go soamis jámii. Dán áiggi galgá almmuhit jápmima báikkálaš vearroeiseváldái. Dat sáhttá leat buorre vuosttaš lávki jos háliida álggahit proseassa. Dat čállet hávdádan- ja kremerenduođaštusa mii gáibiduvvo hávdádusa várás. Vearroeiseváldis oažžu maid eará dokumeanttaid dego registeroasi (mii dárbbahuvvo báŋkooktavuođain), jápminduođaštusa ja sohkaiskkadeami (dárbbahuvvo maŋŋelis beassečilgehusas).

Váldde oktavuođa searvegottiin
Buoremus lea jos oameolbmot ieža váldet oktavuođa searvegottiin ja dainna báhpain gean háliidit čađahit hávdádusa. Dalle sáhttet várret beaivemeari hávdádusipmilbálválussii ovttas ja sogat dihtet álggu rájis ahte ožžot dan báhpa gean háliidit. Báhpa ja áiggi hávdádusipmilbálvalussii ii dárbbaš várret hávdádusdoaimmahaga bakte.

Ságastallan báhpain dehe diakonain
Jápmima ektui mii leat lunddolaččat eahpesihkkarat ja balus. Go moraš ja jápmin duostu min de dat dovdu sihke gorudii ja sillui. Muhtimin moraš sáhttá dovdut ila lossadin guoddit akto. Báhpat ja diakonat leat hárjánan gávnnadit olbmuiguin mat leat váttis diliin ja sis lea jávohisvuođabággu. Váldde oktavuođa iežat báikkálaš searvegottiin.

Ii leat daddjon movt galgá moraštit – buohkat dahket nu movt sidjiide heive ii ge oktage vuohki leat buorit dehe heajut go muhtin eará vuohki. Mii fertet ipmirdit ja dohkkehit ahte mii hálddašit morraša iešguhtemet ládje. Dat sáhttá leat vuollánemiin ja suruin dan badjel mii ii goasge daddjon dehe dahkkon, juobe suhtuin go leat guđđojuvvon. Sáhttit maid dovdat geahppáneami jos dat gii lea jápmán lei guhka skibas ja jápmin šattai dego bestojupmin sutnje.

Go eallin rievdá

Skapad: 2011-04-04 15:05:00

Dáhpáhusat mat rievdadit min eallima sáhttet leat báinnahuvvon stuorimus iluin dehe čiekŋaleamos morrašiin.
Go ođđa eallin riegáda ja veahka oažžu ođđa lahttu dehe go lagas olmmái jápmá ja eallin dovdu lossadin.
Ruoŧa girku háliida leat doarjjan ja veahkkin dehálaš – ja muhtimin váttis – diliin masa eallin min doalvu.
Ruoŧa girku háliida leat dorvun ilus ja morrašis ja sáhttá, iežas rituálaiguin ja symbolalaš daguiguin, leat doarjjan ja veahkkin go min eallin rievdá.
Ipmila ráhkisvuohta ja fuolla gokčá visot olbmuid eallima sierralágan muttuin.

Hávdádusdoaimmat

Skapad: 2011-04-04 15:00:00

Ruoŧa girku lea vástideaddjin hávdádusdoaimmain olles riikkas, earret Stockholma gávpogis ja Tranåsas gos gielda lea vástideaddjin.

Hávdádusvástideaddji galgá earret eará ordnet hávdesaji, hávdádeami, kremerema ja báikkálaš hávdádusseremoniija. Dát máksojuvvo hávdádusvearuin man juohkehaš máksá leažžá go miellahttun Ruoŧa girkus dehe ii. Jos jámet lei miellahttun Ruoŧa girkus de leat maid girku eará bálvalusat nuvttá.

Statistihkka:
Hávdádusat jahkái: sullii 90 000. Oassi mii dahko Ruoŧa girku vuogi mielde: sullii 80 %. Hávdádusat eatnamii: sullii 24 000 (sullii 120 beaivái), sullii 25 % visot hávdádusain.

Hávdádus

Skapad: 2011-04-04 15:00:00

Hávdádus lea, viidámus mearkkašumi mielde, vuohki bistevaččat gieđahallat jámeha ja daid dábiid mat gullojit dasa.

Hávdádus lea ollislašvuohta man sáhttá juohkit golmma sierralágan oaiveosiide: praktihkalaš dagut, hávdádusseremoniija ja hávdádeapmi.
Plánen, praktihkalaš ráhkkaneamit ja ovttastahttin lea jápminviesu ovddasvástádus. Hávdádusfitnodat sáhttá veahkehit daiguin áššiiguin.

Hávdádusseremoniija man báhppa jođiha girkus dehe kapeallas gohčoduvvo hávdádusipmilbálvalussan. Jos jámet lei miellahttun Ruoŧa girkus de dát lea juo máksojuvvon girkovearu bakte ii ge buvtte liige goluid.

//