Fargga lean geargan giellaambassadevran, ja mun čohkádan dál Deanus jurddašeamin mo dat lea leamaš geahččalit gieladeamet ovddidit. Lean oahppan hirbmat ollu, earret eará:

– Gákti han faktisk sáhttá borraluvvat jus geavatuvvo ollu
– Jođi lea buoret go oru (go hotellain lea nuvttá iđitborramuš ja ii ge ferte gurkkáidat čuohppat)
– Mo áiggun hálatit olmbuid sámástit (dadjat “in ádde” dassážii go sámástišgohtet)
– Duođas, hoteallaiđitborramuš, lihkan áinnas guđáigge boražit dan

De ferten maid veahá muitalit beassážiin. Deatnu lea seammá čába go álo, čába dego ráfálaš áhkku ja čába dego movttes nieida. Ja dál in áiggo čilget eambbo, aman oro menddo patriotalaš. Muht gea min gieldda!

Dieđusge fertejin iežárasttit. Caught in de moment, nugo gohčoduvvo.

Leimme oappáinan ijastaddan goađis, de eambbo bearašlahtut bohte iđđedis. Dálki lei buorremus! Ja nu buorre dálkin gal fertiimet binnaš beaivvádathelveha doallat. Go beaivváš báitá, de olles bearaš ferte dakkaviđe olggus čuoiggadit, oaggut ja leahkit movttes beassášolbmot. (Siđát gon oađđit? Suddu, go juohkehaš eará lea jo olgun bidjamin dola.)

 

–Helge

Jeg syns det har vært lærerikt å være språkambassadør, og har iallfall satt pris på hotellfrokostene. Ellers er jeg et fornøyd påskemenneske for tiden.