Máná ja fuolaheaddji rievttit divššus
Barns och vårdnadshavares rättigheter i vården

Skriv ut

Fuolaheaddjin don galggat oasálastit ja váikkuhit iežat máná dikšui. Dat mearkkaša ahte don fuolaheaddjin galggat oažžut dieđu makkár divššu mánná oažžu, makkár dikšunmolssaeavttut gávdnojit ja gos sáhttibehtet válljet divššu.

Skriv ut

Muhto mánnánai galgá oassálastit iežas dikšumii. Dat mearkkaša ahte dikšobargoveahka galgá fuolahit máná buoremusa ja galgá váldit čielgasa maid mánná háliida. Mánás lea maid riekti ieš mearridit ja mađi boarrásit lea dađi deháleappo dat lea 18 jagi rájis, go lea rávis, mánná sáhttá mearridit stuorimus oassái buot ieš.

Dale oainnát nu ahte sihke mánná ja don, fuolaheaddjin, geat galgabeahtti oažžut dieđu ja vejolašvuođa beali váldit ovdamearkka dihte dikšunvuogis. Dat soaitá mearkkašit ahte doai dárbbaheahtti dulkka, deavstta ruovttus lohkamii, dehe earálágan heiveheami vai doai duođain galgabeahtti sáhttit ipmirdit ja leahkit mielde.

Máŋggat lágat čilgejit makkár geatnegasvuođat divššus leat addit mánáide, nuoraide ja sin fuolaheddjiide oassálastinnjulgohaga. Earet eará buohccelágas ja dearvvašvuođa- ja buohccedikšolágas Ruoŧŧa lea maid vuolláičállán FN:a konvenšuvnnas mánáid vuoigatvuođain, mánáidkonvenšuvdna. Das lohká earet eará ahte mánás lea riekti buoremus vejolaš dearvvašvuhtii ja buohccedikšui. Muhto maid ahte lea riekti persovnnalaš integritehtii ja iežas oainnu dadjamii.

Riekti dieđuoažžumii

Riekti dieđuoažžumii

Lea dehálaš dan dieđu oažžumii mii dárbbahuvvo vai sáhttá oassálastit. Dii galgabehtet oažžut dieđu ovdamearkka dihte

  • dearvvašvuođadilis
  • makkár vuogit gávdnojit dutkamis, divššus ja dálkkodeamis
  • makkár veahkeneavvut gávdnojit
  • mii boahtá dikšuma boađus leahkit
  • makkár várat leat lassedávddaide ja siidováikkuhusaide
  • makkár vuogit gávdnojit skibasvuođa dehe vahága eastaleapmái.

Ii leat mangelágan ahkerádji goas mánná oažžu leahkit mielde mearrideame dikšundilis. Máná riekti iešmearrideamis vuolgá máná rávisvuođas, iige ahki leat áidna mii stivre máná rávisvuođa. Ovdamearkka dihte sáhttá mánná gii guhká lea leamas skibas dehe geas lea doaibmahehttehus leahkit rávvásit mearridit iežas divššus go eará seamma agát mánná dakkár vásihusaid haga.

Mađi boarrásit mánná šaddá, dađi dávjjibut dárbbahit mánná ja váhnemat mieđihit dan dikšui mii fállojuvvo. Dat leat divššu vástoolbmot, dávjá ovttas duinna váhnemiin, geat árvvoštallet goas mánná sáhttá leahkit mielde mearrideame dikšuma oktavuođas.

Diehtojuohkin váhnemiid oassálastima haga

Soitet leat dilit gos mánná sáhttá doallat njuolggo oktavuođa dikšubargoveagain du fuolaheaddji haga, vaikko don sáhtátge leahkit diđolaš das. Mánás lea ovdamearkka dihte riekti beassat ságastit okto ieš dikšobargoveagain váhnemiid haga dehe oažžut diehtit maid mánná lea muitalan. Jus mánáin ságasteami oktavuođas boahtá dihtui juoga mii guoská máná dorvvu ja dearvvašvuođa dikšobargoveagas lea geatnegasvuohta dieđihit dan gieldda sosiálabálvalussii.

Jus mánná birge ieš ohcat divššu sus lea riekti oažžut dearvvašvuođaráđiid váhnema haga dehe váhnema váldotkeahttá oasi bohtosiidda. Nuorain, geat galledit nuoraidvuostáváldima, lea maid riekti válljet ožžogo soamis eará diehtit juoidá galledeamis dehe lohkat journála.

Mánás lea riekti oažžut ieš doarjaga, ráđiid ja dieđu diliin mat gusket veaga. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit jus soapmásis veagas lea doaibmahehttejupmi, fysalaš dehe psykalaš skibasvuohta dehe jus soamis jápmá.

Fäll ihop

Dikšun galgá heivehuvvot máná dárbbu jelgii

Dikšun galgá heivehuvvot máná dárbbu jelgii

Mánná galgá dikšojuvvot mánnáossodagas nu guhkás go vejolaš. Eará ovdamearkkat mot dearvvašvuođa- ja buohccedikšun galgá váldit vuhtii máná dárbbu lea earet eará oažžut

  • unnimus ovtta lagamusa mielde go lea šaddan buohccevissui
  • gaskkalduhttit dutkama dehe dikšuma oanehažžii dehe geahččalit ođđasit eará dilálašvuođas
  • leahkit mielde mearrideame got dálkasa galgá váldit dehe got dutkan galgá dahkkot go leat máŋga seammalágan molssaeavttu.

Goas mánát eai oaččo oassálastit

Dihto áššiid goas mánná ja nuorat eai sáhte leahkit mielde mearrideame, vaikko sii sáhttet leahkit mielde váikkuheame oassái mearrádusaide. Dat guoská ovdamearkka dihte mearrádusa mii gáibida medisiinnalaš máhtu. Ii mánná iige fuolaheaddji sáhte gieldit divššu jus mánná dikšojuvvo njoammunsuodjelága jelgii, lága mas leat sierra mearrádusat nuoraid dikšumis (LVU) dehe lága psykiátralaš bággodikšumis (LPT).

Fäll ihop

Fuolaheaddji rievttit divššus

Fuolaheaddji rievttit divššus

Fuolaheaddjin don sáhtát gieldit iežat máná dihto divššu. Váikko leat miehtan juosat don sáhtát rievdadit oainnu ja gieldit dan.

Jus fuolaheaddji ja mánná, dehe máná sierra fuolaheaddjit, eai leat seamma oaivilis de lea divššu vástoolmmoš gii oažžu mearridit go dili galgá čoavdit. Muhtumin dikšunásahus ferte bivdit sosiálabálvalusa válljet medisiinnalaš fuolaheaddji jus fuolaheaddjit eaba sáhte soabadit.

Don sáhtát gieldit oassálastime áššiide mat leat váddásat. Dat sáhttá ovdamearkka dihte leahkit ahte dikšobargoveahka váhtá ahte don galggat doallat gitta máná unohas dutkamis dehe dikšumis. Don galggat dan sajis leahkit lahkosiin jeđđeme ja doarjume máná ovdal ja maŋŋel.

Dus lea riekti ijastit máná lahkosiin jus mánná dikšojuvvo buohcceviesus ja dutnje galgá čájehuvvot ossodat ja čilgejuvvot ossodaga rutiinnat ja rávvagat.

Dus lea riekti oažžut kopiija máná journálas, muhto boarrásit mánát sáhttet mieđihit journálakopiijaid olggos-guođđimis.

Maid fuolaheaddjit eai sáhte mearridit

Leat dihto áššit gos buohccedikšobargoveagas ii leat geatnegasvuohta váldit vuhtii maid don fuolaheaddjin háliidat. Ovdamearka das lea jus don háliidat

  • ahte mánná galgá oažžut dikšuma mii soahtá diehtaga ja divššu luohtehatti vásihusa vuostá
  • gieldit mánát heaggagáddju dikšuma
  • giddet dieđuid máná journálas eará dikšoaddiin.

Jus it leat duđavaš divššuin

Jus mánná du mielas lea ožžon vearru divššu dehe heajos vuostáváldima galggat álggos jorgasit dan dikšubargoveaga beallái dan vuostáváldimis dehe ossodagas gos mánná dikšojuvvo. Don sáhtát maid jorgasit buohccelávdegotti beallái, mii sáhttá veahkehit du beassat oktavuhtii vásttolaš dikšubargoveagain oažžun dihte dieđuid mot raporteret dan masa it leat duhtivaš.

Fäll ihop
Skriv ut
Senast uppdaterad:
2015-02-13
Redaktör:

Redaktevra: Ingemar Karlsson Gadea, 1177 Vårdguiden

Granskare:

Dárkkisteaddji: Monica Gustafsson-Wallin, strateg för barnrättsfrågor, Landstinget Södermland, Eskilstuna

Fotograf:

Govvejeaddji: Anette Andersson, AA fotograf