Maid dálkasat mákset reseaptas?
Vad kostar läkemedel på recept?

Suodji alla goluid vuostá

Stáhta doarjjaruhta, ng. ekonomalaš doarjja, go dárbbaha dálkasiid ja muhtin eará diŋggaid olmmoš sáhttá dárbbahit jus leat dihto skibasvuođat. Eanaš dálkasat mat čállojit reseptii dorjojuvvo doarjjaruđain. Doarjjaruhta čilgejuvvo dálkkasoavdduid lágas. Suodji alla goluid vuostá mii lágas gohčoduvvo beaivválaš gielas allagollosuodji.

Lága jelgii lea vuoimmis ahte:

• oažžu vuoládusa nu gohčoduvvon allagolloráhpa jelgii eanaš dálkasiin, p-pillariin ja stomibuktagiin
• ii dárbbat máksit maidege atnugálvvuin mat dárbbahuvvojit buvttihit gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret dálkkodeami, ovdamearkka dihte sákkiid varasohkkaramihtideapmái
• oažžu sierra suoji alla goluid vuostá dihto dálkasiidda vuollái 16 jahkásaš mánáide.

Haddi ja doarjjaruhta

Bátnedikšun- ja dálkkasovdohálddahus, TLV, lea dat eiseváldi mii mearrida hattiin ja doarjjaruđain. Go TVL galgá váldit mearrádusa doarjjaruđain dat gehččet addágo dálkkas ávkki mii vástida golu doarjut dan doarjjaruđain. Ávki sáhttá ovdamearkka dihte leahkit buoret dearvvašvuohta ja lassánan eallinahki. TVL árvvoštallá maid sáhttágo dálkkasgeavtin unnidit servodaga goluid, ovdamearkka dihte čuohpademiid, buohccinčálihemiid dehe boarrásiidfuolaheami.

Dálkkasfitnodagat sáhttet ieža válljet vuovdit dálkasa olggobealde allagollosuoji. Dalle haddebidjan lea friddja, dat mearkkaša dálkkasfitnodagat ieža mearridit hatti. Dálkasiin mat eai gullo allagollosuoji vuollái oažžu ieš máksit olles golu.

Muhtin dálkasiin sáhttá leahkit ráddjejuvvon doarjjaruhta. Dat mearkkaša ahte dálkkas lea dorjojuvvon doarjjaruđain beare dihto buohccejovkui dehe dihto skibasvuođa dikšumii.

TVL:s ja FASS:s leat webbáikkit gos sáhttá oaidnit leago dálkkas dorjojuvvon doarjjaruđain dehe ii.

Hálbbimus molssuhahtti molssaeaktu

Muhtumin leat máŋga seammaárvosaš molssaeavttu dálkasii. Dat gohčoduvvo generalas dálkkas. Dat siskkilda seamma olu seamma váikkuheaddji ávdnasa dehe ávdnasiid ja das lea seamma vuoibmi. Muhto dat soitet leat bajil sierralágánat ja siskkildit sierra lasseávdnasiid ovdamearkka dihte seailluhanávdnasiid. Dat soitet boahtit sierra dálkkasfitnodagain ja dain sáhttet leat sierra hattit. Dáid molssaeavttuid sáhttá molsut gaskaneaset apotehkas. Dálkkashálddahus mearrida maid dálkasiid oažžu lonuhit nubbái.

Jus leat máŋga generalas dálkasa ja dat mii lea reseaptas ii leat hálbbimus apotehka ferte molsut dan molssaektui mas lea márkaniid vuolimus haddi. Beare dat hálbbimus molssaeaktu lea ollásit dorjojuvvon doarjjaruđain. Ovttaskas sáhttá válljet oastit dan divrasit dálkasa mii lea reseaptas, muhto dalle ferte máksit gaskaearu ieš, dat ii gullo allagollosuoji vuollái. Jus ii hálit dan molssaeavttu masa apotehka molsu iige dasage mii lea reseaptas sáhttá válljet generalas molssaeavttu. Muhto dalle ferte máksit olles golu ieš. Dat lea oainnát beare dat mii lea reseaptas ja dat hálbbimus molssuhahtti dálkkas mii gullo doarjjaruđa vuollái. Sivvan dasa lea ahte ii giige dárbbat máksit eanet go dárbbašlaš dálkasis jus leat sierra haddát máŋga seamma soarttaga.

Jus olmmoš medisiinnalaš siva dihte ferte geavtit erenomáš fabrikáhta dálkasa doavttir sáhttá namuhit reseaptas ahte dálkasa ii oaččo lonuhit earái. Dalle ii dárbbat máksit sierra golu eaktun ahte dálkkas gullo allagollosuoji vuollái. Medisiinnalaš sivat sáhttet ovdamearkka dihte leahkit ahte ovttaskas lea allergiijalaš tableahta feargaávdnasii dehe ovttaskasas lea váttis rahpat báhka.

Áigodaga diŋga

TVL mearrida mat hattit leat vuoimmis maŋŋel go dálkkasfitnodagat leat ohcan hadderievdadeami. Dálkkashaddi sáhttá, ohcamuša mielde, rievdat juohke mánu.

Mii guoská generalas dálkasiidda dat molssaeaktu mii oažžu vuolimus haddi gohčoduvvo áigodaga diŋgan. TVL informere apotehka mii molssaeaktu lea áigodaga diŋga ja masa dat galget molsojuvvot. TVL mearrida maid guokte molsun researvamolssaeavttu jus áigodaga diŋga nohkká. Dat sáhttá varieret mánus mánnui man molssaektui apotehka molsu.

Áigodaga diŋgga dárkkuhus lea ahte dat vearroruđat mat leat dárkkuhuvvon dálkasa doarjjaruhtii galget rehkket nu ollugii ja nu máŋgasii go vejolaš.

Áigodaga diŋga lea seamma buot apotehkain. Muhto muhtumin sáhttá dáhpáhuvvat ahte apotehka lea oastán sisa stuora meari áigodaga diŋgga. Apotehka oažžu dalle vuovdit dan čuovvovaš mánu nai. Dat mearkkaša ahte ovttaskassii fállojuvvo apotehkas mannan mánu diŋga ja dálá mánu diŋga earás. Dán guovtti diŋggas sáhttet leat sierra hattit.

Ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna jagis

Allagollosuodji mearkkaša ahte ovttaskas máksá eanemus 2200 ruvnna ovtta periodas jagis. Dát jahki gohčoduvvo allagolloperiodan.

Allagollosuodji guoská dálkasiid mat ovttaskas oažžu reseaptas ja TVL:s lea mearridan galget leat dorjojuvvon doarjjaruđain. Dat gusket atnudiŋggaid maid oažžu nu gohčoduvvon veahkkeneavvokoarttain.

Mii guoská eanas dálkasiidda ovttaskas máksá nu gohčoduvvon iežasmávssu juohke geardde go viežžá reseaptas dassážiigo lea ollen 2200 ruvnna rádjái. Seamma guoská atnudiŋggaid mat dárbbahuvvojit stomiijas.

Muhtin dálkasiin ii dárbbat máksit iežasmávssu. Jus olbmoš lea insuliinnain dikšojuvvon sohkardávda insuliidna ii mávsse maidege. Jus lea skibasvuohta mii gullo njoammusuodjelága vuollái eanadiggi máksá olles golu dálkasis mii unnida njoammuma, ovdamearkka dihte viruseasti dálkasiid Hiva vuostá

Dihto eanadikkit mákset olles dehe oasi iežasmávssuin dihto dálkasiin ja dihto buohccijoavkkuide, ovdamearkka dihte p-pillariid nuorra nissoniidda.

Atnudiŋggat leat nuvttá mat dárbbahuvvojit doalvut gorudii dálkasiid ja ieš kontrolleret iežas dálkkodeami. Ovdamearkka dihte dakkár atnudiŋggat leat boahkuhanávdnasat ja sákkit varrasohkarmihtideapmái.

Iežasmáksu allagolloráhpa jelgii

Go álggaha allagolloáigodaga jagis ovttaskas máksá olles dálkkasgolu ja stomiijadiŋggaid ieš dassážiigo lea máksán 1100 ruvnna. Dasto iežasmáksu unnu cehkiid mielde nu gohčoduvvon allagolloráhpa mielde. Juohke ođđa oastimis ovttaskas álgá dan golus masa leai ollen ovddit oastimis ja goargŋu ovddos bajás guvlui ráhpa.

Go lea máksán 2200 ruvnna ii dárbbat máksit eanet loahppa allagolloáigodagas. Eaktun dasa ahte dát lea vuoimmis lea ahte dat dálkasat maid viežžá gullojit allagollosuoji vuollái. Go allagolloáigodat nohká álggahuvvo ođđa perioda boahttevaš oastimis, beroskeahttá goigo ovttaskas lea allagolloráhpas.

Ná doaibmá allagolloráhppa

Tabealla čájeha mot allagollosuodji addá veháš gerddiinis unnon golu.

Erenomáš borramušgálvu mánáide

Borramušgálvvut nai mánáide geat leat vuollái 16 jagi ja geain leat dihto skibasvuođat, ovdamearkka dihte geat eai gierdda glutena, leat dorjojuvvon doarjjaruđain. Borramušgálvvut čállojuvvojit nu gohčoduvvon borramušgálvorávvagii ja daid oažžu viežžat alimusat 90 beaivái gearddiinis. Ovttaskas máksá 120 ruvnna juohke geardde, muhto dat máksu ii rehkenasto allagollosuodjái.

Olugo oažžu oastit gearddiinis?

Ovttaskas ii oaččo oastit vaikko man olu allagollosuoji siste. Mearri man oažžu oastit galgá leat dárkkuhuvvon bistit 90 beaivái, dat mearkkaša sullii golbma mánu. Eastadanávnnas, ovdamearkka dihte p-pillar ja p- boahkuhanávdnasat, eai gullo dán golmmámánonjuolggadussii.

Jus ovttaskas oažžu viežžat reseaptas máŋgii ođđa viežžan dahkko easka go lea gollan guokte goalmmátoassi dan áiggis man dálkkas rehkenasto bistit ovddit viežžama rájis. Ovdamearkka dihte jus ovttaskas lea viežžan dálkasa golmma mánu atnui ferte leat gollan guokte mánu ovdalgo oažžu viežžat reseaptas fas.

Sáhttá oastit stuorit meari go ovtta váldima hávil, muhto dalle ferte máksit olles hatti dan mearis mii manná badjel golmma mánu geavaheami. Jus doavttir lea čállán reseptii ahte ferte gollat vissis áigi váldimiid gaskkan dalle ii sáhte váldit olggos eanet go doavttir lea namuhan.

Jus leat erenomáš sivat, ovdamearkka dihte jus ovttaskas galgá leahkit olgoriikkas guhkit áiggi, sáhttá viežžat dálkasa allagollosuoji siste guhkit áigái go golmma mánnui. Muhto dalle ferte bastit čájehit dan, ovdamearkka dihte reaisoáššebáhpiriiguin.

Goas allagollosuodji lea vuoimmis?

Vai allagollosuodji lea vuoimmis ferte das gii čállá olggos dálkasa leahkit bargobáiki merkejuvvon reseaptas logahahtti sáhcokodain. Jus reseapta guoská dálkasa mas lea ráddjejuvvon doarjjaruhta mearrideaddji ferte merket maid reseptii ahte allagollosuodji lea vuoimmis.

Allagollosuodji guoská dasa gii orru dehe geas lea bargobáiki Ruoŧas dehe das geas lea eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta eará EES-riikkas dehe Sveitsas. Eurohpalaš buohccedáhkáduskoarta ferte vuosehuvvot nu doavttirgalledeamis go apotehkas. Ruoŧas lea maid soahpamuš dihto riikkain olggobealde Europa; Algeria, Australia ja oasseriika Quebec Kanadas, mii mearkkaša dálkkasoavdu guoská dáid riikkaid riikkavuložiidda jus sis lea dárbu dálkasiidda go sii leat Ruoŧas.

Buot vuollái 18 jahkásaš mánáin seamma dáluveagas, dat mearkkaša geat leat čálihuvvon seamma dálloadressii, lea oktasaš allagollosuodji. Dat mearkkaša ahte mánáid buot iežasmávssut rehkenasto oktii. Dat mearkkaša ahte biologalaš oappážiin geat leat čálihuvvon sierra adressii lea iežas allagollosuodji.

Allagollodiehtovuođđu

Olmmoš ii dárbbat ieš fuolahit man olu ovddas lea oastán. Nu gohčoduvvon allagollodiehtovuođus, man stáhtalaš fitnodatsearvi Apotekets Service AB gieđahallá, registrerejuvvot buot oastimat allagollosuoji siste. Systema doallá čielgasa man olu ovttaskas lea máksán iežasmávssu ja rehkenastá man olu rabáhtta šaddá allagolloráhpa jelgii juohke geardde go oastá. Buot apotehkat leat čadnojuvvon seamma diehtovuđđui nu ii mearkkaš maidege man apotehkas gávppaha.

Allagollodiehtovuđđui čatnaseapmi lea eaktodáhtolaš. Dat mii registrerejuvvo diehtovuđđui lea namma, persovdnanummir, oastobeaivi, man apotehkas ovttaskas lea viežžan reseaptta, man olu lea máksán, submi masa lea ollán allagollosuojis ja allagolloáigodaga álginbeaivi. Informašuvdna mii registrerejuvvo gevtojuvvo beare vai ovttaskas oažžu rivttes rabáhta. Eai mangelágán dieđut maid dálkasiid lea ožžon dehe gii doaktáriid lea čállán reseaptta registrerejuvvo.

Olmmoš sáhttá goas fal bivdit váldosa allagollodiehtovuođus dain dieđuin mat leat ovttaskasas alddis ja dain mánáin geaidda lea fuolaheaddji. Dan dahká deavdimiin ja sáddemiin blankeahta Apotekets Service AB:i, gos maid sáhttá oažžut blankeahta.

Válljet leahkit olggobealde

Ovttaskas sáhttá válljet leahkit čanakeahttá allagollodiehtovuđđui. Dalle oažžu apotehkas guitte mii gohčoduvvo allagolloduođaštus go oastá dálkasiid allagollosuoji siste. Allagolloduođaštusaš lohká man olles iežasmávssu ovttaskas lea máksán. Lea dehálaš vurket maŋemuš allagolloduođaštusa ja čájehit dan ovttas reseapttain go oastá dálkasiid. Apotehka dárbbaha diehtit man dásis allagolloráhpas ovttaskas lea oažžun dihte rabáhta.