sunnuntaina 28. syyskuuta 2008

Boazodoalu ja luondduealáhusaid ruhtadanlága ođasnuhttimis

Eanan- ja meahccedoalloministeriija lea ceggen giđđat bargojoavkku suokkardit boazodoalu ja luondduealáhusaid ruhtadanlága dehege POLURA-lága ollislaš ođasnuhttima. Dálá boazodoalu doarjjavuogádat boazodoallái čoaggana eanas 26 euro ealliguovdasaš doarjagis, 20 % investerendoarjagis meahccefievrruid ođasnuhttimii viđa jagi gaskkaid ja sierralágán loanain. Sámedikki ovddasteaddjin POLURA-bargojoavkkus lea sámedikki stivrra lahttu Asko Länsman, gii iešnai lea badjeolmmái. Bargojoavku lea luobahan gaskaraporttas geasset ja bargojoavku galgá ráhkadit evttohusas dán jági loahpa rádjái. Mu ulbmilin lea leamaš, ahte maiddái Lappi-bargojoavku livččii loahpparaporttastis addán doarjaga ja evttohusaid boazodoalu ovddideami várás, muhto in ožžon dárbahassii olu doarjaga evttohusaidasan.

Sámedikki ulbmilin POLURA-barggus lea oažžut sámi boazodollui iežas doarjjavuogádaga ja oažžut boazodoalu doarjjadási badjánit. Dasa lassin guovddášulbmil lea oažžut boazodoalu investerendoarjaga eavttuid buorránit nu ahte doarjjadássi bajiduvvo 20 %:s 40 %:ii ja ahte meahccefievrruid, mohtorgielkká ja geassevuojániid lonuheapmái mieđihuvvo doarjja guovtti jagi gaskkaid. Dáláš investerendoarjja mieđihuvvo viđa jagi gaskkaid. Mohtorgielkkát, mohtorsykkelat ja njealjejuvllat mönkijät eai gierdda boazosápmelaččaid beaivválaš boazobarggus vihtta jagi, muhto dat fertejit lonuhuvvot moatti jagi gaskkaid.

Nubbi guovddáš ulbmil lea oažžut boazodoalu ealliguovdasaš doarjaga loktanit juo boahtte boazodoallojahkái Eurohpa Uniovnna mieđihan badjerádjái dehege 36 euroi bohccos. Dáláš ealliguovdasaš doarjja, 26 euro, lea aivve liiggás unni, iige 36 euro leat datge go indeaksabajideapmi veardidettiin ovdamearkkadihte oapmedoalu doarjjadássái. Jos doarjjadássi ii buoriduvvo, boazodoalloguovllu boazodolliide livččii eambbo gánnáhahtti guođohišgoahtit omd. sávzzaid, main oažžu ealli nala máŋgga čuođi euro stuoru doarjaga.

Oapmedoalus lea anus ealliguovdasaš ja njuovvandoarjaga oktiibidju. Maiddái boazodoalu doarjjaortnega gánnáhivččii gárganahttit ealliguovdasaš ja njuovvandoarjaga oktiibidjun. Ealliguovdasaš doarjagis ii goitge galggale luohpat, daningo dušše njuovvandoarjja doarjjahápmin bággelii boazodolliid njuovvamii ja attálii biergooastiide buoret ráđđádallansajádaga biergohatti mearrahuvvamis. Njuovvandoarjja ealliguovdasaš doarjaga lassin livččii doaibmi earenoamážit dain bálgesiin, main lea váttis doallat boazologu stuorimus lobálaš boazomeari rájiid siste.

Sámedikki barggu doarjjan POLURA-bargojoavkkus leat jearran sámiid ruovttuguovllu bálgesiin čálalaš oainnuid ja evttohusaid mot POLURA-láhka galgá ođastuvvot. Dán dihte mii doalaimet sámedikki ja sámiid ruovttuguovllu bálgesiid oktasaščoakkáma mannan mánnodaga Anáris. Čoakkámis gieđahalaimet vuohččan sámedikki evttohusa sámi boazodoalu iežas doarjjavuogádagas dehege ng. ealloboazodoalu guođohandoarjagis, mas dorjojuvvolii ealloboazodoallu ja dan seailun ja gárganeapmi. Sámiid ruovttuguovllus boazodoallu vuođđuduvvá ealuid guođoheapmái, mas čuvvot dieđusge bensiidnagolut ja meahccefievrrut maid gollet. Guođoheapmi lea goit vealtameahttun bohccuid buresbirgejumi dáfus. Čoakkán lei ovttaoaivilis das, ahte POLURA-doarjaga ollislaš dási galgá loktet, POLURA-doarjaga ráhkadusa galgá rievdadit ja ahte sámiid ruovttuguovllu bálgesiidda galgá gáibidit guođohandoarjaga POLURA-ođasnuhttima olis.

Ákkat guođohandoarjaga gáibideapmái gávdnojit Suomma vuođđolágas, riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagotti mearrádusain ja EU:a searvansoahpamušas, man vuođul Suoma eiseválddiin lea vejolašvuohta álbmotlaš doaimmaiguin ja Eurohpa ovttastumi lága easttekeahttá mieđihit sámi boazodollui sierra vuoigatvuođaid sámiid ruovttuguovllus. EU:a parlameanta lea bealistis atnán vejolažžan gárganahttit sámi boazodoalu sápmelaččaid iežaset kultuvrra vuođul nu ahte uniovdna dan doarju. Lulit boazodoalloguovllus eanas boazodolliid boađuin bohtet gieddedoarjagiin ja maiddái vuovdedoalus.

Sápmelaš boazodoallu lea earenoamážit kultuvrralaš ealáhus ja dat bajásdoallá sámegiela ja sámi kultuvrra ja dasa lassin dahká obanassiige vejolažžan orruma sámiid ruovttuguovllus. Sápmelaš boazodoallu dáhkida buoremusat elliid buresbirgejumi, daningo guođohanvuogádat dahká buoremusat vejolažžan dan, ahte boazu eallun sáhttá eallit biologalaš ohkoladdanvieruidis mielde. Elliid buresbirgejupmi lea váikkuhus maid bierggus dearvvašvuhtii. Gárdebiebmanbohccuid biergu leat liikká dearvvašlaš go daid bohccuid, mat guođohuvvojit, daningo bierggu vuodjadoallu rievdá biepmu mielde. Eanandoalus lea iešalddes juo anus elliid buresbirgendoarjja, man sáhttá heivehit guođohandoarjaga ákkain ja mearrahuvvamis. Eanandoalu bealde oapmedállu sáhttá oažžut bajimus mearis mielde 3000 euro buresbirgendoarjaga jahkái ja dat boahtá buot eará doarjagiid nala.

Guođohandoarjja galgá vuođđuduvvat lunddolaččat boazobargomállii, mas ealut guođohuvvojit miehtá jagi. Doarjaga galggalii oažžut guođohanbeivviin miehtá jagi. Doarjaga oažžuma eavttut ja eanemusmearit galget dieđusge dárkket meroštallojuvvot. Doarjja ii oaččo lasihit byrokratiija, muhto doarjaga ohcama ja doarjaga bearráigeahčču galgá vuođđuduvvat dáláš ruhtadoallovuogádahkii ja vuodjinbeaivegirjjiid atnui. Doarjja galggalii juolluduvvot máŋgga háve jagis ja maiddái ovddalgihtii, dego eanandoalu doarjjavuogádagas lea juo vejolaš.

Ieš gal oainnán doarjaga earenoamáš mávssolažžan sámi boazodoalu boahtteáigái ja dat bealistis dagalii vejolažžan maiddái nuoraid ein árjjálaččat bargama bohccuiguin. Doarjja dagalii maid vejolažžan sápmelaš boazodoallomálle ja dan árbevieruid seailuma boahtteáiggenai. Guođohandoarjja easttálii beaktilit suopmelaš gárdeboazodoallomálle lávdama sámi boazodollui, vaikko doarjjavuogádat ja biergobuvttadeami beaktilvuohta dáláš boazodoalu dinesdásiin sáhttánai geasuhit boazosápmelaččaid gárdebiebmanmállet boazodoalu ollái, mas lea anus ee. eanandoalu giedde- ja eará doarjagat.

Sámediggi válbme bienalaš evttohusas guođohandoarjagis ja dan mearrahuvvamis POLURA-bargojovkui. Oktasaščoakkámis soabaimet maid, ahte joatkit sámedikki ja sámiid ruovttuguovllu bálgesiid ovttasbarggu.


Vuottesjávrres ramádahkan

Juvvá Lemet

0 kommenttia: