TIISTAI 1. MARRASKUUTA 2011 Montreala 8(j)-čoakkán Mannan bloggas lea golihan vuohon áigi ja olu lea háhppehan dáhpáhuvvat dan rájes. Sámi nuorat leat doallan konfereanssa Suoločielggis, sámediggi dievasčoakkáma Anáris ja riikkabeivvit leat álggahan stáhta bušeahttaevttohusa gieđahallama. Oassálasten ieš golggotmánu beallemuttos sámi nuoraid konferensii ja dollen dilálašvuođas Suoma sámedikki dearvvahussága dego maid ovdasága sámiid árbevirolaš dieđus. Dáid gávdná sámedikki ruovttusiidduin ságat-gaskabláđi olis. Lean duođaid ilus, ahte bessen oassálastit konferensii ja deaivvadit sámi nuoraiguin Suomas, Norggas ja Ruoŧas ja earenoamážit ságastallat nuoraiguin sidjiide mávssolaš áššiin. Doaivvu mielde čuovvovaš have maid Ruošša sámi nuorat besset mielde konferensii. Sámi nuoraid konfereanssas gárvána julggaštus, mii dolvojuvvo sámi parlamentarihkkáriid konferensii diehtun. Áiggon evttohit, ahte sámi nuoraid konfereanssa julggaštus váldojuvvo vuhtii sámi parlamentarihkkáriid konfereanssa julggaštusas. Sámi parlamentarihkkáriid čoakkán dollojuvvo 9.-10.11. Girkonjárggas. Konferensii oassálastet golmma riikka sámedikki áirasat sihke Ruošša sámi organisašuvnnaid ovddasteaddjit. Konfereanssa olis lágiduvvo Sámi parlamentáralaš ráđi čoakkán. Čoakkámis maid ráđi jođiheapmi sirdása Suoma sámedikkis Norgga sámediggái. Konfereanssa fáddán leat árbevirolaš diehtu ja máhtut, sámi nuorat ja árktalaš ovttasbargu. Ráđđehus lea addán riikkabeivviide evttohusa Ruovttueatnan gielaid dutkanguovddážis addojun lága, ng. Kotus-lága, rievdadeamis. Dutkanguovddáža sámegiela gáhttejeddjiid virggit evttohuvvojit sirdojuvvot Oulu universiteahta Giellagas-instituhttii. Evttohus lea stuora dáhpa sámi kulturiešstivrejupmái ja sámegiela gáhttema boahtteáigái. Gáhttejeddjiid virggit earáhuvvet dutki virgin ja lea hui eahpesihkar bastágo oahpahus- ja kulturministeriija iežas boađusstivrema mielde váikkuhit sámegiela gáhttema sajádahkii obanassiige. Sámediggi lea gáibidan giellagáhttejeddjiid virggiid sirdima sámegiela doaimmahahkii ja Kotusa sámegiela lávdegotti bargguid ovttastahttima sámi giellaráđi bargguide; giellaráđđi doaibmá juo dál áhpasit sámedikkis. Kotusa sámegiela lávdegoddi lea leamaš jahkeviissaid hui jámas ja dát linnjá joatkahuvvá dás duohkonai, daningo Kotusis eai leat mangelágán resurssat sámi giellapolitihkalaš bargui. Kotus-láhkaevttohus lei válmmaštallojuvvon ovddit oahpahus- ja kulturministtara jođiheami mielde. Sámediggi lea ráđđádallan áššis máŋggaid jagiid, ja leat gáibidan ákkastallamiid manin barggut eai sáhtále sirdojuvvot sámediggái ja mot Suoma stáhta riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat sámegiela ja sámi kulturiešstivrema guovdu eai leat váldojuvvon vuhtii Kotus-lága válmmaštallamis. Oahpahus- ja kulturministeriija lea guođđán diđolaččat vástitkeahttá dáidda gažaldagaide, vaikko sámediggi lea geažos áigge dan gáibidan ja dasa geažidan. Ášši lea ákkastallojuvvon dainna, ahte áššis lea ráđđádallojuvvon universiteahtaiguin. Okta stuora ágga manin sámegiela gáhttejeaddji barggut sirdásit Gillagassii lea sihkkarit dat, ahte Kotus-lága ođasnuhttima válmmaštallamii oassálasttii dalle hui vuoimmálaččat Kotusa sámegiela lávdegoddi, man ságadoallin doaimmai Giellagas-instituhta dalá sámegiela professor ja várreságadoallin dálá Giellagas-instituhta sámegiela professor. Dađi bahábut oahpahus- ja kulturministeriija ii hálidan gárgehit sámegiela ja sámi kulturiešstivrema. Ee. ON:a álgoálbmotraporterejeaddji James Anaya lea evttohan, ahte sámediggái sirdojuvvole ee. barggut, mat gusket sámegiela. Álgoálbmotraporterejeaddji Supmii addin ávžžuhusaid olláhuhttin lea vuohon ovtta lávkki guhkkelis Suoma stáhtas. Sámedikki dievasčoakkámis gieđahalaimet manna vahku sámi giellagažaldagaid viidáseappotge. Suoma sámediggi mearridii oassálastit golmma riikka sámedikki oktasaš fidnui sámegiela giellaovttasbarggu ođđasit organiserema várás. Suoma sámedikki ossodat dán fidnus jagiid 2012 – 2014 lea sulaid 500 000,- euroa, mas boahtte jagi ossodat lea sulaid 164 000,- euro. Oktiibuot 65 % goasttádusain lea oaivil gokčojuvvot Interreg-ruhtademiin. Suoma sámedikki boahtte jagi ossodat lea sulaid 11 000 euro ja sisriikkalaš ruhtadeddjiid vásttaruhtadanoassi lea sulaid 27 000,- euro. Suoma sámedikki oassálastin lea gal dan duohken leatgo sámedikkis resurssat oassálastit fidnui. Norgga sámediggi lea mearridan oassálastit fidnui ja Ruoŧa sámediggi gieđahallá ášši skábmamánu álggus. Sámi giellaovttasbarggu ođđasitorganiseren doarju sámi parlamentáralaš ráđi doaimma ja davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiserema. Giellaovttasbargu lea plánejuvvon juo fargga 15 jagi. Dálá áigge giellaovttasbargu dáhpáhuvvá Sámi parlamentáralaš ráđi oktasaš sámi giellalávdegottis, mii ii leat doaibman doarvái bures ja áhpasit. Giellaovttasbarggus galgá ođasnuhttojuvvot sámi giellalávdegotti bargu ollásit. Sámi parlamentáralaš ráđi ulbmilin lea oažžut interreg-fidnu áigge vuođđuduvvot sámegiela dutkan- ja ámmát-/resursaguovddáš, mii čohkke sámegiela gáhttema, dutkamuša ja sámegielalaš bálvalusaid. Dán fidnus čielggaduvvojit bissovaš organiseren, ovddasvástádusat, barggut ja árvvoštallojuvvo mot guovddáš lea oktavuođas dáláš institušuvnnaide, main namuhuvvon sámegiela barggut doaimmahuvvojit. Lean bárrásiin Montreallis. Oassálasttán ovttas eará sámedikkiid ja Suoma stáhta ovddasteddjiiguin riikkaidgaskasaš artihkal 8j-bargojoavkku čoakkámii (Ad Hoc Working Grouop on Article 8j and related provisions). Čoakkán válmmaštallá čuovvovaš biodiversiteahttasoahpamuša oassebeallečoakkáma, mii dollojuvvo boahtte jagi Intias. Čoakkámis gieđahallojuvvo ee. Suoma dieđáhus artihkal 8(j):a heiveheamis Suomas. Dieđáhus gávdno sámedikki ruovttusiidduin suoma-ja eŋgelasgillii (www.samediggi.fi/art8j). Montrealis 31.10.2011 Juvvá Lemet