#http://web.archive.org/web/20141011155617/http://klemetti.blogspot.fi/2011_04_03_archive.html MAANANTAI 4. HUHTIKUUTA 2011 Giđđaluvvame Áigi lea fas hurgán dan rájes go lean maŋimus beaivádan blogga. Beivviid guhkuma mielde orru maid dego bargobeaivvitnai guhkkot. Báhcen bearjadaga guovtti vahku virgelohpái. Bargui máhcan 18.4. rájes. I várreságadoalli Irja Seurujärvi-Kari dikšu ságadoalli bargguid mu virgelobi áigge. Blogga mun in čále go lean eret bargoáššiin, muhto kommeanttaide vástidan dieđusge mielalis dađi mielde mot asttan. Ovddet vahku oassálasten Norgga sámedikki lágidan riikkaidgaskasaš seminárii, mii gieđahalai sápmelaččaid árbevirolaš dieđu. Bukten seminárii Suoma sámedikki dearvvuođagaid. Mu doallan sáhka gávdno davvisámegillii sámedikki ruovttusiidduin. Gieđahallen ságastan sápmelaččaid árbevirolaš dieđu sajádaga Suomas ja earenoamáš dáhpáhussan vel nuortalaččaid ja anáraččaid giehtaduoji dili Suomas. Ášši bohciidahtii maid sámiráđi ja media beroštumi. Oaivvildin, ahte golmma riikka sámedikkit galget bargat ovttasráđiid ain eanet sámi árbevirolaš dieđu olis, daningo árbevirolaš diehtomet lea min kultuvrramet váimmus. Guhkit áigge ulbmilin sáhtálii leat sámi parlamentralaš ráđi (SPR) oktasaš árbevirolaš dieđu suodjalanovttadaga vuođđudeapmi, mii bearráigeahčalii ja ovddidivččii SPR:a oassálastima riikkaidgaskasaš árbevirolaš dieđu mearrádusdahkamii sihke bearráigeahčalii sierra sámedikkiid ja Ruošša sámi organisašuvnnaid ovttasbarggu árbevirolaš dieđu suodjaleami várás. Seamma vahku duorastaga dollejin Helssegii oahpahus- ja kulturministeriija lágidan čoakkámii, mii datnai gieđahalai árbevirolaš dieđu. Dárkileappot ráđđádallan gieđahalai máilmmi vuoiŋŋaduoji opmodaga organisašuvnna (WIPO) barggu lágalaš instrumeantta ráhkadeami árbevirolaš dieđu, folklore ja genariggodagaid suodjaleami várás. Ulbmilin lea leamaš, ahte lágalaš instrumeanttat gárvánivčče vel dán jagi áigge. Wipo barggus beroštuvvan olbmot sáhttet gávdnat áššis lasi dieđu interneahtas: (http://www.wipo.int/tk/en/). Soabaimet, ahte joatkit ášši gieđahallama vel čakčat, goas dollojuvvojit maid sámediggelága 9. §:a ráđđádallamat. Sámediggi válmmaštallá giđđat SPR:a gieđahallama várás vuođđobáhpira, mii guoská SPR:a oainnuid Wipo instrumeanttain. Vahkku dás ovdal mánnodaga lei sámedikki stivrra čoakkán dábálaččas spiehkkaseaddji vugiin Roavenjárggas. Stivra válddii beali biodiversiteahttastrategiija ođasteapmái. Strategiija ođasnuhttinbargu lea vuolgán johtui ja ulbmilin lea, ahte dat gárvána dán jagi mielde. Stivra attii áššis álgocealkámuša ja válmmaštallama ovdáneami mielde stivra gárve cealkámušas loahpalažžan. Buohkain lea vejolašvuohta beassat váikkuhit ođđa biodiversiteahttastrategiija válmmaštallamii. Čujuhusas (http://www.otakantaa.fi/aihe/miten-pysäytetään-suomen-luonnon-köyhtyminen) sáhttá buktit oainnuid namaheamit mii sisdoaluid ođđa biodiversiteahttastrategiijas galggalii leat. Válddán maid ieš mielalis oainnuid ja kommeanttaid mu blogga lohkkiin, daningo oassálasttán biodiversiteahttastrategiija válmmaštallamii bd-bargojoavkkus ja dieđusge oassálasttán sámedikki oainnuid válmmaštallamii. Sámedikki álgocealkámuš gávdno čujuhusas (www.samediggi.fi/lausunnot). Stivra nammadii ovddasteddjiid Lappi vuovdeprográmma ráhkadeami várás ja álgoálbmogiid bissovaš foruma čoakkámii New Yorkii, mii dollojuvvo miessemánu. Sáttagotti loahpalaš čoakkádusa mearrida ruhtadilli. Stivra attii maid cealkámuša Deanu soahpamušas. Stivra olláhuhtii maid sáttaságastallama sámi parlamentáralaš ráđi giellaovttasbarggu ođđasit organiseremis. Prošeakta vuolgá viimmat johtui ja ovdačielggadanbargui lea maid válljejuvvon prošeaktahoavda. Mannan duorastaga lei dálá dieđuid mielde artihkal 8(j)-bargojoavkku nubbin maŋimus čoakkán. 8(j)-bargu lea leamaš guhkes proseassa. Dat lea bistán measta beali dán válgabajis. Bargojoavku lea álggahan loahpparaportta dohkkehanproseassa doaibmabidjoevttohusaidisguin. Loahpparaportta čállin lea vuolgán bures johtui ja juo dán muttos leat dohkkehuvvon buorit doaibmabidjoevttohusat. Vuottesjávrres 4.4.2011 Juvvá Lemet