#http://web.archive.org/web/20141005184650/http://klemetti.blogspot.fi/2012_02_05_archive.html KESKIVIIKKO 8. HELMIKUUTA 2012 Suohkanrájit luoddafierpmádaga mielde? Odne, gaskavahkko, almmustahttojuvvui ruhtaministeriija virgeolmmošbargun ráhkaduvvon evttohus Suoma suohkan- dehege gieldagártan. Virgeolbmot leat raporttas dahkan radikála evttohusaid suohkaniid meari unnideami várás čielggakeahttá evttohusaid váikkuhusaid, seastimiid dehe obanassiige ávkkiid. Maŋimus Suomas heaittihuvvoje leanat ja dál leat moarrame guovlluguovdasaš dásseárvvu nu ahte suohkanat ovttastahttojuvvojit issoras stuora, juobe eanangottiid sturrosaš viidodahkan. Lea čielggas, ahte suohkanrájiid galgá suokkardit ja ohcat vugiid mot bálvalusaid sáhttá buvttadit ain áhpaseappot. Eahpidan goit, ahte dákkáraš sulalaš raporttain, man evttohusat leat hui váilevaččat ákkastallojuvvon almmá áššáigullevaš čujuhusaid haga Suoma lágaide, eai gávdno vuogit suohkaniid ekonomiijaváttisvuođaid čoavdimii. Lei mot lei, evttohus boahtá lasihit suohkaniid ovdduid bearráigeahččogoluid ja virgeolbmuid barggu ja dieđusge maid barggaha politihkkariid oba mihá guhkes áiggi. Eahpesihkarvuohta čanusjoavkkuin go suohkaniid bargiid ja mearrideddjiid gaskavuođasnai lassána. Dađi bahábut bargojoavku, mii ásahuvvui váile jahki dás ovdal, ii lean oaidnán dárbbašlažžan gullat sámedikki. Lea čielggas, ahte dát gieldaođastus barggaha maid ođđa sámedikki guhká. Áiggon virggisorru ságadoallin gáibidit áššis ráđđadallamiid ordnema ođđa sámedikkiin guovvamánu loahpas, go ođđa sámediggi lea háhppehan álggahit doaimmas. Lohken hoahpohoahpus bargojoavkku evttohusaid, mat guske Sámi. Munnje bázii hui čielgasit dakkár dovdu, ahte bargojoavku ii dovdda sámiid ruovttuguovllu sierradiliid ja lea dahkan gártahárjehusaid luoddafierpmádaga ja infrastruktuvrra vuođul. Evttohusat eai leat aŋkke sámedikki dáfus dohkálaččat, muhto dat báicca heajudivčče sápmelaččaid sajádaga. Ohcejohka livččii massit sajádagas gieldan, mas sápmelaččat leat eanetlohkun, ja gieldda gielalaš bálvalusat hedjonivčče sámegielagiidda. Vuohču ovttastahttin Anárii loahpahivččii Soađegili gieldda sámegielalaš bálvalusaid ja oahpahusa gieldaguovddážis ja dainna lágiin heajudivččii Soađegili gieldda sápmelaččaid lágalaš sajádaga. Eanodaga ovttastahttin Muonio, Kolari ja Gihttela suohkaniiguin ráhkadivččii geagráfalaččat hui stuora suohkana. Sámegielalaš olbmuid bálvalusat hedjonivčče sihkkarit ná stuora suohkanis ja turismma beroštumiid ovddideapmi oaččulii vel eanet deattu go ovdal – Muonio, Gihttel ja Kolari leat suohkanat, mat bidjet hui olu návccaid turismma ovddideapmái. Turismma ovddidanberoštumit soitet juobe leat dan duohken go ná vuoimmálaččat leat bidjan deattu ovttastahttimii? Ovttastahttin doalvvulii sihkkarit problemáhtalaš lágalaš ja hálddahuslaš dillái, go nu máŋga suohkana ovttastahttojuvvole, ja go Muonios, Gihttelis dehe Kolaris ii ovttasge leat mihkkege áššedovdamušaid sámi áššiin. Lágaid ja bálvalusaid ordnema dáfus lea buoremus ja beaktileamos, ahte sámi ruovttuguovllu rájit čuovole gieldarájiid. Bargojoavku gal cealká raporttastis birrajorbasit, ahte davvigielddaid bálvalusaid ordnemis galgá váldit vuhtii sámegiela sajádaga ja bálvalusaid dorvvasteami Ohcejogas, Anáris, Eanodagas ja Soađegilis. Bargojoavku ii goitge mainnage lágiin buvtte ovdan mot gielalaš bálvalusat dorvvastuvvole ja maid vuhtii váldin geavadis mearkkaša. Sámi giellalága mielde dušše sámegiela sajádaga vuhtii váldin ii leat nohkka. In jáhke, ahte dákkár málliin ožžojuvvojit seastimat. Juo dál Anáris ja Ohcejogas lea ovttasbargu sosiála- ja dearvvašvuohtaáššiin ja seamma ládje maid Eanodat, Gihttel, Kolari ja Muonio ovttasbarget dearvvašvuohtaáššiin. Sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ordnenvuohki ii oaččo leat prinsihppan dehe ággan suohkaniid ovttastahttimii. Suohkanat sáhttet ovttasbargat omd. lávvemis ja ekonomiijahálddahusas ja máŋggat suohkanat dat gal bargetnai nu. Ovttastahttin stuorit ovttadahkii ii vealtakeahttá buvtte mangelágán seastimiid dehe beaktilvuođaid, muhto dat sáhttá goldnadit unnagilážiid doaresbealde. Bálvalusat sáhttet ordnejuvvot áhpasit rádjeguovlluin rádjesuohkaniid gaskavuođa ovttasbargguin. Helssegis 08.02.2012 Juvvá Lemet