#http://web.archive.org/web/20150311110755/http://klemetti.blogspot.fi/ SUNNUNTAI 8. MAALISKUUTA 2015 Soasiheapmi ja eahpeosku Mu eallima ártegeamos ja hirbmadeamos vahkku lea dál bázibázi. Ferte dadjat, ahte muhtin beaivi lea golihan dego murkku siste ja dovdamušat leat molsašuddan eahpeoskkus hirbmaskenáriijai. Ledjen gaskavahkko Brysselis hui beroštahtti ja dehálaš semináras árktasa guovllu boahtteáiggis. Ožžon dohko gaskan seminára dieđu, ahte sámedikkis bivdet dakkaviđe ja čuovvovaš beaivái cealkámuša sápmelašmeroštallamis vel okte vuođđoláhkaválljagoddái ja šiehtadallama vuođđoláhkaválljagotti ságadoalli Johannes Koskisiin ja vuoigatavuohtaministtar Anna-Maja Henrikssoniin. Mávssolaš seminára ollislaš addámuš bázii hábmekeahttá, daningo šadden guođđit seminára gáibiduvvon cealkámuša čállima geažil ja vuolgit vuosttaš vejolaš girdiin Supmii. Linnját ledje dollabáhkasin Supmii ja riemaimet bargui. Sámedikki cealkámuš gávdno sámedikki ruovttusiidduin, dego buot váljagottiide addojun cealkámušat. Hoahppogohččumiin sámedikki ságadoallit šiehtadalle duorastaga sihke vuođđoláhkaváljagotti ságadolliin ja vuoigatvuohtaministariin. Lean čuvvon váljagotti bargama stuora ipmašiin, ahte ii sáhte leat duohta. Evttohusat sápmelašmeroštallamin leat gessojuvvon dego háhtas almmá mange logihkaid haga. Vuođđolágain dás ii leat mihkkege dahkamušaid. Vuođđoláhkaváljagoddi lea čájehan dan, ahte dat lea váikkuhusaide mieđis bellodatpolitihkalaš váljagoddi, mii dulko vuođđolága ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid iešguđege ovddasteaddji bellodatpolitihkalaš čalbmelásiid čađa. Duivi, moivi ja ruivi dahan dákkár doaimmas šaddá. Das fuolakeahttá Lappi riikkabeaiveovddasteddjiid joatkkabadji lea geahččaluvvon sihkkarastojuvvot vuođđoláhkaváljagotti árvvas veahki rájes. Juos ja vaikko guđegelágán bealit leat gullojuvvon, muhto Suoma vuođđolága ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa áššedovdit leat guđđojuvvon gulakeahttá earret muhtin čálalaš gullama. Váljagotti barggu leat domineren šláddarat ja šolžžat, lappilaš riikkabeaiveolbmuid oainnut, bellodatpolitihkka ja áššedovdameahttunvuohta. Mun lean massán jáhku vuođđoláhkaváljagotti návccaide deavdit dasa ásahuvvon bargguid. Vuođđoláhkaváljagoddi lea smirezastán ja millen ovdánkeahttá sámediggelága čakčamánu loahpa rájes badjel vihtta mánu. Ja buot dán buđaldallama, cealkámuščolluma ja buot vejolaš beroštuvvan beliid gullama maŋŋel váljagoddi lea mearridan evttohit sápmelašmeroštallama doallama dego dat lea dálá lágas. Jáhkemeahttun! Go geahččá váljagottiid cealkámušaid ja smiehttamušaid sápmelašláhkafidnuin, de lea čielggas ahte váldoráđđehusbellodagat leat beahttán sápmelaččaid ja stáhtaráđi. Váldoráđđehusbellodagat leat beahttán maid vuoigatvuohtaministeriija ja visot dan bargan barggu. Dán áššis ii sáhte eará ládje oaivvildit. Suoma dilli sulástahttá morašlaš vuogi mielde Ruošša dili. Ruoššas stáhta lea lonuhan álgoálbmogiid ovddastan organisašuvnnaid ovddasteddjiid stáhtii miehtemielalaš olbmuide. Suopma lea bargame seamma ládje. Suoma stáhta lea molsume sápmelaččaid ja sámedikki Suoma stáhtii miehtemielalaš olbmuide ja juobe lága vuođul. Suoma stáhta mearrida geat leat sápmelaččat sámi servoša oainnu vuostá. Muhtin válgabajis sámediggi sáhttá buhttejuvvot ollásit ovddasteddjiiguin, geain ii leat oktavuohta sámegillii ja sámi kultuvrii, muhto lea gal morašlaš beakkán “lappalašvearrogoarta”. Suopma lea manname maŋás 1900-logu álggu assimilašuvdnapolitihka áigodahkii. Das ii beasa badjel iige birra. Buot mielaheamos ja jierpmivuostáseamoš dilli lea dat, ahte oba sámediggelága ođasnuhttin vulgii das, ahte sápmelašmeroštallan galgá rievdaduvvot, ja das ii leatge mihkkege mearkkašumiid. Dál vuođđoláhkaváljagoddi lea buot viisodagastis evttohan sápmelašmeroštallama bisuheami ovddešlágánin ja viiddidan lága ákkastallanoasis dan ovddežis nu, ahte joavkoidentifikašuvnnas ii leat mihkkege mearkkašumiid ja Alimus hálddahusrievtti jagi 2011 dulkongeavat lea rievttes vuohki dulkot, gii lea sápmelaš. Váljagotti evttohan nuppástusat lea ollásii vuostá Suoma oažžun riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušaid gohcinorgánaid ávžžuhusaid ja olmmošriekte-geatnegasvuođaid ja vel Suoma riikkaidgaskasaš servošii addin lohpádusaidis. Dát vuođđoláhkaváljagoddi guođđá duođaidge luottaidis historjái olmmoš- ja álgoálbmotrivttiid dáfus. Sámedikkis ii leat vuođđoláhkaváljagoddái mihkkege mearkkašumiid. Sámediggi lea dasa muhtin kuriositeahtta, mainna sáhttá sihkkut láhtti. Visot dat bargu, maid sámediggi ja vuoigatvuohta-ministeriija leaba huksen dán riikkabeaiveáigodaga áigge lea duššaduvvon. Váljagoddi evttoha, ahte ILO 169-soahpamuš gal sáhttá ratifiserejuvvot. Dálhan dat leage álki go visot guovllu olbmot sáhttet geavadis beassat sámedikki válgalogahallamii ja mii leat guovllu váldoálbmogiin buohkat okta stuora álgáoálbmot! Sápmelaččat leat sakkarat dájuhuvvon. Mii bákkuhuvuimet dohkkehit ILO 169-soahpamuša ratifiserema ja dan čilgehusa, vai sámediggeláhka ja sápmelašmeroštallan sáhtii ođasnuhttojuvvot. Dál sámediggeláhka sápmelašmeroštallan ii rievdaduvvo. ILO 169-soahpamuša ratifiseremiin ii leat šat sámedikki doarjja. Dat guoská sihke čilgehusa ja oba soahpamuša ratifiserema. Sámedikki lea čoakkámisttis 2/2014 dan cealkámušas ILO 169-soahpamušas, ahte: Sámediggi atná vealtameahttumin, ahte ILO 169-soahpamuša ratifiseren laktojuvvo dán oktavuođas sámediggelága ođasnuhttimii ja sápmelašmeroštallan rievdaduvvo sámedikki oainnu mielde, vai soahpamuša ratifiseren ja olláhuhttin dávisteaba Suoma dillái ja soahpamuš guoskaduvvo vuogálaččat. Vai ILO-soahpamuša dáfus lea dohkálaš, de Suoma lága sápmelašmeroštallan ferte leat sápmelaččaid iežaset dohkkeheami mielde. Soahpamuša gohcinorgánat bohtet giddet fuomášumi dasa, mot Suoma lágat meroštallet álgoálbmoga, mii boahtá oktasašsoahpamuša suoji ollái. Jos dán olis vuhttolii, ahte Suopma lea čatnasan soahpamuššii dakkár sápmelašmeroštallama vuođul, man sápmelaččat ieža eai dohkket, de dat livččii gierdameahttun dilli. Artihkkala 1 mielde sámedikki oaidnu lea, ahte soahpamuš guoská buot osiin Suomas dušše álgoálbmot sápmelaččaid ja ahte jos Suopma čatnašuvvá ILO 169-soahpamuššii, de sápmelašmeroštallan ferte leat dakkár, man sámediggi dohkkeha. Dál Suoma stáhta lea vuođđoláhkaváljagotti duddjon gierdameahttun dilis sámi láhkafidnuid olis. Háliidan giitit buot sápmelaččaid, olmmošriekteaktivisttaid, dieđaservoša ovddasteddjiid ja sámi servviid, mat leat doarjalan sámediggelága ja earenoamážit dan sápmelašmeroštallama ođasnuhttima beales ja leat bargan sápmelaččaid buoret boahtteáiggi ovdii. Din bargu lea leamaš dehálaš ja lean čeavlái das, ahte sámi álbmot lea leamaš ovttamielalaš sámediggelága ođasnuhttimis. Giittán din doarjagisttádet ja barggusteattet buot váimmuinan. Lea earenoamáš dehálaš, ahte go ášši lea leamaš nu dehálaš sápmelaččaide, nu sápmelaččat leat ožžon jođánit, rievttes ja luohtehahtti dieđu riikkabeivviid doaimmain sáme- ja suomagillii Yle Sámi sierra forumain. Sámegielalaš bealakeahtes media lea duođaid divrras ja dehálaš ášši sápmelaččaide. Váldomedia lahkonanvuohki sámi áššiide orru leame máŋgii sensašuvnnaid ohcci. Lea čielggas, ahte jos váldomedia doaimmaheddjiid áššedovdamuš sápmelaččain ja sámi kultuvrras lea heittot, de dat váikkuha ođđasiid šládjii ja maiddái ođđasiidda sirdojuvvon doaladupmin, man lea álki vuohttit. Mii sápmelaččat orrut leame nu medias go váldegotti politihkas buohkaid negatiiva fuomášumi čuozáhahkan máŋgganai ládje. Joatkit šiehtadallamiid riikkabeivviid ja vuoigatvuohtaministeriija guvlui mot áššis ovdánuvvo. Spábbá lea dál vuoigatvuohtaministeriijas ja stáhtaráđis ja vuosttažettiin oaiveministtar Stubbis, gii olgoministariin doaimmadettiin deattuhii hui vuoimmálaččat álgoálbmogiid rivttiid. Dál son orru ollásit vajálduhttán sápmelaččaid. Lean bivdán máŋgii deaivvadeami oaiveministariin, muhto su kabineahtta ii leat oba vástidange oktavuohtaváldinbivdagiidda. Manan ihttin mánnodaga fas Helssegii. Ođasnuhtán bloggačállosa dakkaviđe go áššis leat muitalanládje ođđa dieđut.