MAANANTAI 8. ELOKUUTA 2011 Sámediggeválggaide Sámediggeválggaid evttohasásaheapmi nogai mannan bearjadaga ja 40 evttohasa vulget válggaide. Go ledjen geasi áigge ášši suokkardan iežan bearrašiin ja doarjaleddjiiguin, de mearridin vel álgit evttohassan sámediggeválggaide. Dát mearrádus ii lean eisige álki. Dát nohkavaš sámediggebadji ii leat gullan álkimušaide, muhto nuppe dáfus buot mediarigearas fuolakeahttá badji lea buktán hui olu bohtosiid. Munnje alccesan eanemus movttidahtti vuolgit mihtidahttit iežan guottáhusa ja oažžut doarjaga doarjaleddjiid ja sámedikki stivrra válljen linnjái ledje lihkostuvvan ráđđehusšiehtadallamat ja ráđđehusprográmma girjemat. Earenoamážit girjemat, mat guske ILO 169-soahpamuša, sámegiela ja dan ealáskahttima, sámiid árbevirolaš dieđu ja sámedikki doaimma gárgeheami ja resurserema, geahča dárkileappot ruođuid siste čujuhusa čállosa ja dan čuvvosiid (www.samediggi.fi/index.php?option=com_content&task=view&id=478&Itemid=149). Boahtte sámedikkis lea stuora ovddasvástádus atnit ávvira das, ahte ráđđehusprográmma girjemat olláhuvvet ja hálidan maid iežan bakte leat atnime ávvira das, ahte girjemat dahkkojit duohtan – jos jienasteaddjit dan hálidit. Boahtte válggat leat hui dehálaččat ja válggat bohtet mearridit ođastuvvago sámediggi ja gárganago sámi kulturiešstivren ja politihkalaš kultuvra. Go vulgen njeallje jagi dás ovdal evttohassan, de vudjen válggain sámedikki barggu demokratiserema. Dađi bahábut dat ii lihkostuvvan, vaikko sámedikki stivra leanai geahččalan ođasnuhttit bargoortnega demokráhtalaččabun ja dakko bakte sámedikki barggu áhpaseabbon. Dálá sámedikki olmmošlaš gaskavuođat eai dahkan vejolažžan oažžut rievdadanevttohussii dárbahassii stuora doarjaga. Evttohus gávdno gal ain ja earenoamážit dál go ráđđehusprográmma doarju sámi kulturiešstivrema, de galgá geahčadit maid sámedikki bargomálle kritihkalaččat ja ođastit sámedikki dávistit ođđa hástalusaid. Sávannai, ahte dii jienasteaddjit guorahalaleiddele makkár sámedikki dii hálidehpet. Dii galggaleiddet gáibidit evttohasain politihkalaš prográmma, oaiviliid, oainnuid ja evttohusaid. Dii beassabehtet válljet 40 evttohasas daid olbmuid, geat buoremusat ovddidit sápmelaččaid rivttiid ja ovttasbarget demokráhtalaččat sápmelaččaid sajádaga buorideami várás. Vai ráđđehusprográmma sámi girjemat olláhuvvet, de dat gáibida ođđa jurddahanmálle maiddái sámedikkis. Dálá sámedikki baji leat steampilastán olggosvázzileapmi dievasčoakkámis; stivrra birra dahkkon váidimat, mat eai leat mannan čađa ja olbmuid bostaleapmi mediaid bakte. Olggosguvlui lea boahtán govva sámi álbmogis, mii riidala geažos áigge, vaikko nuppe dáfus sámedikki eanetlohku lea leamaš álohii oalle ovttamielalaš politihkalaš áššiin. Medias lea gal maid leamaš iežas rolla sámedikki heajos olgguldas gova šaddamis. Dákkár sámi politihkka ferte nohkat ja ferte sirdásuvvot áššeguovdásaš parlamentáralaš digaštallamii. Sierramielalašvuođat gullet politihkkii – politihkkihan lea oktasaš áššiid dikšun ja dasa gullá kompromissaid gávdnan. Evttohasat galget maid máhttit mediadáidduid. Juohke sámediggeláhtu ovddasvástádussan lea maid dat makkár lea sámedikki olgguldas govva. Ráđđehusprográmma sámi girjemiidda leat olu vuostálastit dego leat geasset medias lohkan. Lea dehálaš, ahte sápmelaččat leat ovttasráđiid bargame ráđđehusprográmma girjemiid olláhuhttima várás ja nu ahte eat atte sápmelaččaid vuoigatvuođaid vuostálastiide lasi vearjjuid vuostálastit sápmelaččaid sajádaga buorideami. Vaši dovddaheapmi ja čájeheapmi lea hui mihtilmas dalle go lea ruđalaččat ja muđuid heajos áigi. Dakkár veahádagaid, main eai leat vuoigatvuođat, lea hui álki steampilastit ja dahkat sivalažžan. Sisafárrejeaddjit sivahuvvojit nu ahte sii dolvot suopmelaččaid bargosajiid dehe sii ellet sosiálaoajuin. Maiddái sámegielalaš bálvalusat adnojuvvojit duššás ruhtamannun. Sihke ruoŧa- ja sámegielatmánát šaddet gullat, ahte Suomas galgá hupmat suomagiela. Davviriikkat leat máillmi jábálaččamus ja eanemus čuvgejuvvon servodagat ja livččii vuorddehahtti doppe ahte dain riikkain livččii friddja, vuoiggalaš, lihkohemiid ja heajut birgejeddjiid vuoigatvuođaid gudnejahtti álbmotservodat. Vaššeságat sierralágán veahádagaid guovdu leat leamaš goitge steampilastán ja leamaš ovdan sierra Davviriikkaid parlameantaválggaid válgakámpannjain. Dáppe Suomas ilgadis kámpannja sisafárrejeddjiid guovdu bođii ovdan riikkabeaiválgakámpannjain, daidda laktáseaddji interneahtta-čállosiin ja maŋŋelnai muhtin riikkabeaivvelahtuid politihkalaš barggus. Vaikko Norgga tragihkalaš dáhpáhusaid dahkki lei vuoŋŋalaččat buohcci olmmoš, de morašdagu olis lea ikton man dábálaččat ravddamus lihkadusaid ovddasteddjiid vaššeságat leat Interneahtta-siidduin. Interneahtta-ságastallamat orro maŋimus ságaid čuovggas biebman Breivika jurddamáilmmi ja vuoiŋŋalaš buozanvuođa. Maiddái Suomas dat leat hui dábálaččat ja nu ilgadat, ságastallamat leat omd. hommaforuma ja suomi24 neahttaságastallamiin. Maiddái sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddideapmi ja gáibideapmi bajida ahkidis vaššeságagastallama. Vaššeságastallan ii goitge noga dušše internehttii. Go sámi kulturiešstivrenláhka bođii 1990-logu beallemuttos riikkabeivviid gieđahallamii, de dalle maid sápmelaččaid vuostálasti lihkadus lei álššaid nalde. Máŋgasis lea várra rájus lappalaš- ja árbevierrosearvvi doaimmahan ja almmolaččat viiddidan Kiisa-bláđđi, man vaššeságat sápmelaččaid guovdu leat nu heahpatmeahttumat ja ilgadat, ahte dat eai gal gávdno nu ilgadin Suoma lagašhistorjjás. Namuhuvvon searvi vuostálasttii buot vejolaš vugiid mielde sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddideami, dat mobiliserii miellačájáhusaid riikkabeivviid rahpáid nala, Sámi guovllu aviissaid lohkkiidčállosiin ledje dievva sápmelaččaid vuostálasti čállosat ja sápmelaččaid vuoigatvuođaid ovddideaddjit uhkiduvvoje. Propagánda lei nu ábas, ahte das leat leamaš šattut gitta dáidda beivviide. Mun lean juobe gullan, ahte ILO 169-soahpamuša ratifiseren doalvvulii Sámi siskkáldassoahtái – vaikko sápmelaččat máilmmi ráfi eanemus ráhkisteaddji álbmogin eai leat soahtán goassige. Vaššeterminologiija lea datnai šaddan dábálažžan ja dainna háliduvvojit ráhkaduvvot biehtadahkes miellagovat ja ákkastallojuvvot iežas politihkalaš linnjá. Soađi muosáhan olbmuide dákkár ságastallan lea sihkkarit hui bávččagahtti. Sápmelaččat leat dáistalan Suoma stáhta beales nuppi máimmisoađis ja soađi hávit vuhttojit velnai suopmelaš servodagas. Velnai jáhkkojuvvo almmolaččat lappalaš- ja árbevierrosearvvi (lappalais- ja perinneyhdistys) guottiheddjiid olis, duohtavuođa vuostá ja sámi historjjá ja kultuvrra dovddageahttá, ahte dálá sámi álbmoga ráhkadit “Norggas Supmii mutkon boazosápmelaččat”, ja ahte dolin historjjás suopmelaččaide integreren ja sámegiela máhtekeahtes álbmotjoavku, dehege jávjan kultuvra, livččii duođalaš Suoma álgoálbmot. Hui šállošahtti dábálaš propagándalaš jáhkku lea maid, ahte sápmelaččat hálidit rivvet báikkálaš láddelaččaid ealáhusrivttiid ja ahte sápmelaččain galggalii átnut lobi sámi ruovttuguovllus luomos vánddardeapmái ja luondduin ávkkástallamii. Dát čuoččuhusat ellet iežaset eallima neahtas ja aviissaid lohkkiidčállosiin jaa lappalaš- ja árbevierrosearvvi doaimmas eaige matge sámedikki linnjemat dehe dutkanbohtosat dán joavkku oainnuid rievdat. Dát mearrediđolaš propaganda lea buktán bohtosa dan dáfus, ahte buot Lappi riikkabeivve lahtut ja mearkkašahtti oassi guovddáš servodatlaš váikkuheddjiin ja suohkanhoavddain earenoamážit Sámi ruovttuguovllus leat leŋgejuvvon vuostálastit sámiid vuoigatvuođaid buorideami ILO 169-soahpamuša gáibidan dássái. Stáhta diŋgui juobe Oulu ja Lappi universiteahttadutkamušaid, maid dárkkuhussan lei duođaštit vuođuheapmin sápmelaččaid eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid. Dutkanbohtosat ledje vuorddehahttivuođa mielde duššit. Ráđđehusprográmma sámi girjemat leat fas mobiliseren jearaldatvuloš lihkadusa. Seamma lappalaš- ja árbevierrosearvvi olbmot dego 1990-logusnai leat bajideame sámi guovdu vaššeságaid ja propagándda báru. Dát ságastallamat geardduhit seamma ageandda. Boahtte sámedikki lahtut galget leat gievrrat ja eaige galgga sparggehit go ovddidit sámiid vuoigatvuođaid vaikko unna muhto rigearas vaššelihkadusat viggetnai deaddit. Sámiid ruovttuguovlu lea unni ja máŋggat evttohasat sáhttet leat maid mielde suohkanpolitihkas aktiivvalaččat. Suohkanat leat aŋkke dán rádjái čállán stáhta guvlui dávjá, ahte ILO 169-soahpamuš ii galgga ratifiserejuvvot. Suohkaniin lea maid lávvamonopola ja dát lea lea dávjá dagahan váttisvuođaid sámiid riektesajádaga dáfus. Lea dehálaš, ahte sápmelaččat leat fárus suohkanpolitihkas – muhto sámediggái galget válljejuvvot ovddasteaddjit, geat ovdidit sápmelaččaid ovdduid sámediggelága mielde ja jearggalaččat, suohkanpolitihkka lea aivve sierra ášši. Mun sávan, ahte jienasteaddjit gáibidit evttohasaineaset maid politihkalaš máhtu – iežaset oainnuid ákkastallama ja bealušteami áššálaččat sámi álbmoga beroštumiid jurddahaladettiin ja nu ahte eai mana persovnnalašvuođaide. Sápmelaččat leat álohii čađa historjjá bastán soahpan gaskaneaset dehálaš áššiineaset. Siidavuogádaga olis leat soabuvvon riiddut ja lea adnojuvvon ávvir das, ahte buohkain lea leamaš vejolašvuohta oažžut ealáhusa ja bargat iežaset kultuvrra mielde. Dán árbevieru mii galgat várjalit sámedikkisnai, dikšut áššiideamet searvvuslaččat ja oktasaččat – eat galgga váldit málle válokultuvrra heajos meannudanvugiin. Buorit jienasteaddjit, din jienat leat divrasat – ja lea dehálaš, ahte oažžubehtet iežaideattet jienaide vástaga ja diehtibehtet makkár politihka iežaideattet ovddasteaddji vuodjá. Seamma sávan sámi medias – kritihkalaš áššedovdi gažaldagaid ja buriid válgadigaštallamiid. Mun ráhkadan iežan válgaprográmma, ruovttusiidduid ja doallagoađán maid sierra válgablogga. Válggaid in kommentere dán bloggastan muđuid go nu ahte galgabehtet muitit jienasti, válljejehket buori evttohasa, gean politihkalaš linnjá ja barggu atnibehtet buoremussan. Mu geasseluomu maŋimus vahkku álgá mánnodaga. Borgemánu gaskkamuttus álget juo čavčča vuosttaš čoakkámat. 15.8. buvtátán sámedikki dearvvahusa Roavenjárggas ordnejuvvon meahcceláhka 20-jagi seminárii ja dan maŋŋel vuolggán dakkaviđe Anárii birasministeriija, meahcceráđđehusa, Lappi Ely-guovddáža, sámedikki ja nuortalaččaid siidasobbara oktasaš čánusjoavkodeaivvadeapmái, ng. luonddusuodjalangearregiidda. Buori loahppageasi buot mu blogga lohkkiide Oulus 8.8.2011 Juvvá Lemet