#http://web.archive.org/web/20141010195127/http://klemetti.blogspot.fi/2012_08_05_archive.html TORSTAI 9. ELOKUUTA 2012 Geahčastat boahtte jagi stáhtabušehttii Sámedikki stivra čoahkkanii disdaga telefunčoakkámii gieđahallat hohpolaš áššiid. Stuorimus ja deháleamos áššeollisvuohta lei badjelaš 10 jagi válmmaštallojuvvon, suokkarduvvon ja ságastallojuvvon sámi giellaovttasbarggu ođđasitorganiseren. Lean iešnai ášši guorahallan vuohččan ášševálmmaštalli virgeolmmožin, sámediggeáirasin ja dál sámedikki ságadoallin ja SPR:a áirasin. Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkit leat ožžon ruhtadeami sámi giellaovttasbarggu ođđasitorganiserema várás InterregSámi-ruhtarájus. Stivra mearridii, ahte Suoma sámediggi ii dán muttos sáhte álggahit giellaovttasbargofidnu iežas oasi mielde. Fidnu váldoovddasvástádus ja hálddahusovddasvástádusnai lea Suoma sámedikkis. Ulbmilin lei álggahit fidnu čakčamánu álggu rájes ja Suoma sámediggi lei mu geasseluomu áigge ohcan juo bargi fidnui, muhto dál dat goit ii sáhte devdojuvvot. Sámi parlamentáralaš ráđi stivra lei seamma ládje dahkan mearrádusaid, maidda Suoma sámedikki ii sáhte čatnasit ruđalaš dili ja min sámediggelága geažil. Stivra mearridii čielggadit juridihkalaš ja ruđalaš eavttuid álggahit namuhuvvon Interreg-fidnu boahtte jagi álggu rájes. Šállošahtti lea dieđusge dat, ahte giellaovttasbargofidnu álggaheapmi maŋŋona vuot, muhto sámedikkis eai lean eará vejolašvuođat. Jos fidnu livččii álggahuvvon čakčamánu álggu rájes, sámediggái livččii šaddan ruđalaš kássaroasu sisa ja stivra ii dieđusge sáhttán diktit dan dáhpáhuvvat. Interreg-ruhtadeapmi máksojuvvo maŋálgihtii s. 7-8 mánu maŋŋel, olláhuvvan goluid mielde. Fidnu álggaheapmi čakčamánu álggu rájes livččii borran dán jagi doaibmamearreruđa hui jođánit máŋggaide mánuide ovddos ja bidjan vára vuollái nu ovdduidgoziheami go maid aitosaš bargui várrejuvvon mearreruđa anu. Stivra geatnegahtii hálddahusa ohcat čavčča áigge ruhtadanvuogi, mii dagalii vejolažžan fidnu álggaheami almmá sámedikki kássaroasu. Fidnu aitosaš sisdoallu ja ja olláhuhttin gáibida vel dárkkisteami, vai láhka ja bargoortnet, mat stivreba Suoma sámedikki, šaddába váldojuvvot vuhtii fidnus. Dasa lassin fidnu hui stuora gažaldahkan ja váilin leat Ruošša sápmelaččaid sajádat ja vejolašvuođat oassálastit giellaovttasbargui. Dál fidnu ii dakkáražžan buvttále lassiresurssaid Ruošša sámegielaid doarjumii. Duohtavuohtahan lea, ahte dathan dárbbahit sámegielain buot eanemus doarjaga. Sámediggi deaivvadii ikte ealáhusministtar Jyri Häkämiehiin. Ságastallama fáddán ledje ruvkelága olláhuhttin sámiid ruovttuguovllus, sámedikki ruhtadilli ja dorvo- ja kemikálavirgelágádusa (Tukes) stivren. Sámedikki stivra lea álgojagi čállán sierra ministeriijaide ruvkelága olláhuhttimis ja sámedikki resurseremis ruvkelága olláhuhttima olis. Deaivvadeapmi ministariin lei hui attolaš ja ávkkálaš. Ministtar ipmirdii dárbbu addit sámediggái lassiresurssaid ruvkelága sámediggái buktin geatnegasvuođaid deavdima várás. Ruhtaministeriija (RM) dego maid sierra ministeriijat leat ilmmuhan iežaset evttohusaid boahtte jagi stáhtabušeahttan. Sámediggi lea ráđđádallan iežas bušeahtas vuoigatvuohtaministeriijain ja birasministeriijain dego maid dál bargo- ja ealáhusministeriijain. Sámediggi lea ožžon doarjaga birasáššiid válmmaštalli virggi vuođđudeapmái buot namuhuvvon ministeriijain. Vuoigatvuohtaministeriija evttohanai bajideami sámedikki aitosaš bargui várrejuvvon ruhtadeapmái ja ilmmuha iežas ráhkkanit sámegielaid ealáskahttinprográmma olláhuhttimii iežas doaibmasuorggis. Ministeriija evttoha 100 000 euro lassiruhtadeami birasáššiid válmmaštalli virgái ja 14 000 euro sámedikki bargiid bálkkáid dárkkisteapmái. Ruhtaministeriija bušeahttaevttohusas evttohuvvo boahtte jahkái sámedikki aitosaš doibmii várrejuvvot 1 636 000 euro. RM:a bušeahttaevttohus sámedikki bušeahttan lea 64 000 euro unnit go vuoigatvuohtaministeriija bušeahttaevttohus. Jáhkán, ahte min ráđđádallamat buktet bohtosa ja sámediggái boahtá boahtte jagi lassiruhta ruvke- ja birasáššiide ja sáhttit vuođđudit ođđa virggi. Ruhtaministeriija bušeahttaevttohus lea dán dáfus hui lohpideaddji. Oahpahus- ja kulturministeriija bušeahttaevttohus dego maid ruhtaministeriija dan doaibmaministeriija nannen evttohus boahtte jagi bušeahttan lea muhtin muddui fuolastuhtti. OKM:a evttohusas ii máinnašuvvo euroin iige sániinge ráhkkaneapmi sámegielaid ealáskahttinprográmma olláhuhttimii. Dát lea hui fuolastuhtti, daningo prográmma olláhuhttimii lea čatnasuvvon ráđđehusprográmmadásis ja váldoovddasvástádus prográmma olláhuhttimis lea OKM:s. Oahpahus- ja kulturministeriija ceggen bargojoavkku evttohus, man ságadoallin doaimmai OKM:a virgeolmmoš Mikko Cortés Téllez, dagai evttohusaid, main leat váikkuhusat boahtte jagi stáhtabušehttii. Bargojoavku evttohii smiehttamušastis giella- ja kulturbesiid ruhtadeami bajideami 700 000 euroi jagis. Dasa lassin bargojoavku evttoha dađistaga bajideami sihke sámi kulturmearreruhtii ja sámegielalaš oahppomateriálabuvttadeapmái. Ii OKM:a iige RM:a bušeahttaevttohusas evttohuvvo dáid mearreruđaid bajideapmi. Dasa lassin bargojoavku evttoha vihtta sierra čielggadanfidnu, mat galggale gearggahuvvot boahtte bušeahttajagi áigge. Várrugasat árvvoštaladettiin bargojoavkku dahkan evttohusaid olláhuhttin gáibidivččii sulaid 1,5 miljovnna euro ruhtadanbidjosa boahtte jagi bušeahtas. Evttohus sámegielaid ealaskahttinprográmman lea bárrásiin cealkinládje ja válmmaštallamis sámedikki lávdegottiin. Cealkima maŋŋel OKM vátná ealaskahttinprográmma. Lean bivdán sámedikki lávdegottiid ja ráđiid árvvoštallat prográmma čađaheami resursagáibádusaid. Orru leame nu, ahte ealaskahttinprográmma ájihuvvo vásedin stáhtahálddahusas. Prográmma válmmaštalli bargojoavkkus leamaš sámedikki ovddasteaddji evttohii álgojagi, ahte bargojoavkku bargoáigi jotkojuvvolii, vai bargojoavkku evttohusaid bušeahttaváikkuhusat háhppehuvvole árvvoštallojuvvot. OKM ii miehtan lassiáigái, muhto bargojoavkku evttohusa luobaheami maŋŋel njukčamánu álggus bargojoavkku evttohus bázii beavdde nala ja dat sáddejuvvui cealkima várás easka geassemánu. OKM ii čielgasitge vuoruhan prográmma olláhuhttima, vaikka dasa gullá ovttačilggolaččat ollislaš ovddasvástádus prográmma olláhuhttimis. Sámegielaid ealaskahttinprográmma gárváneami maŋŋoneapmi ii leat goitge eastán Suoma atnit ávkin giellaealaskahttinprográmma riikkaidgaskasaš arenain. Suopma lea áhcagahttán giellaealáskahttinprográmmain álgogease álgoálbmogiid bissovaš foruma čoakkámis New Yorkkas ja earenoamážit Geneves ON:a olmmošriekteráđi čoakkámis, mas Suoma olmmošriektedilli lei mearreáigegeahčadeami vuollásažžan. Dalle Suopma ilmmuhii, ahte giellaealaskahttinprográmma livččii juo dohkkehuvvon. Sámi mánáid giella- ja kulturbesiid ruhtadilli orru seailume buore muddui boahtte jagi bušeahtas. OKM evttoha mearreruđa seailuma guovtti jagi sirddamearreruhtan, dehege ruhtadeapmi galggalii adnojuvvot guovtti bušeahttajagi áigge (okt. 700 000 euro) ja OKM:a bušeahttaevttohusa mielde ruhtadeapmi boađálii fásta vuođu nala. RM:a evttohusas giellabeasseruhta čuhppojuvvo 50 000 euroin ja dan mielde boahtte jahkái giellabeasseruhta livččii dušše 300 000 euro. Duođalaš dárbu giella- ja kulturbeassedoibmii lea dáláš ruhtadandárbbu stuorit ja juos RM:a bušeahttaevttohus olláhuvvá, de sámegiela ealaskahttin ja seammas maid sámegielaid ealaskahttinprográmma olláhuvvan hedjona. Sávaldahkan lea leamaš viiddidit giella- ja kulturbeassedoaimma maid sámiid ruovttuguovllu olggobeallái, muhto jos ruhtadeapmi ii lasihuvvo, de dasa eai leat vejolašvuođat. Oahpahus- ja kulturministeriija bušeahttamomeanttas lea goitge hui miellagiddevaš ođđa ruhtadanmomeanta: ráhkkaneapmi Unesco immateriála kulturárbbi suodjalansoahpamuša álbmotlaš olláhuhttimii. OKM lei álgoálggus evttohan bargui 140 000 euro, muhto man RM lea iežas evttohusas unnidan 124 000 euroi. Sámediggi lea jagi 2010 dahkan álgaga dalá kultur- ja faláštallanministtar Stefan Wallinii soahpamuša ratifiserema várás. Ministtar vástidii hui jođánit, ahte son lea mearridan virgeolbmuid čielggadit soahpamuša ratifiserema ja áššis lágiduvvui áššedovdiseminára jagi 2011 álgogiđa, masa maid ieš oassálasten. Seminára signála lei hui čielggas: soahpamuš galgá ratifiserejuvvot. Sámediggi lea maid ráđđádallan áššis ministeriijain ja ráđđádallamat orrot dál buktán bohtosa. Mearkkat leat čielgasat, soahpamuš ratifiserejuvvo hui jođánit, mii lea duođaid stuora ovdánanlávki. Jáhkánnai, ahte namuhuvvon mearreruđas oassi sáhttá kanaliserejuvvot immateriála sámi kulturárbbi doarjumii, daningo álgoálbmogiid kulturvuoigatvuođat ja árbevirolaš diehtu leat váldojuvvon vuhtii soahpamušas. Soahpamuš geatnegahttá stáhta riepmat doaimmaide immateriála kulturárbbi suodjaleami várás. Soahpamuša mielde immateriála kulturárbi albmana ee. čuovvovaš áššiin: njálmmálaš árbevierru ja albmaneamit, luonddudiehtu ja geavadat ja árbevirolaš duodjemáhttu. Sámegielalaš sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaide várrejuvvon mearreruhtii ii leat bušeahttaevttohusa mielde boahtime guhká vurdojun bajideapmi. Boahttevuođas, jos láhkaevttohus manná čađa, de sámedikki váikkuhanvejolašvuođat ruhtadeami geavahusa stivremii unnot ovddežisge. OKM ja SDM evttoheaba, ahte 600 000 euro mearreruđas 120 000 kanaliserejuvvo OKM:a ja sámedikki bakte sámiid ruovttuguovllu suohkaniidda sámegielalaš beaivedivššu ordnema várás. Áššeollisvuohta lea bárrásiin sámedikkis cealkinládje. Ovdal boahtte jagi bušeahta loahpalaš dohkkeheami riikkabeivviin čađahuvvojit politihkalaš dásis vel máŋggat ráđđádallamat ja fággádallamat. Daidda galgá maid sámediggi iežas beales ráhkkanit. Mus lea vel jahkeluopmu doalakeahttá ja dán mánu čakčaluvvagoahtima mielde doalan dan go bargodilli addá fal dasa vejolašvuođa. Vuottesjávrres 9.8.2012 Juvvá Lemet