#http://web.archive.org/web/20150311110755/http://klemetti.blogspot.fi/ KESKIVIIKKO 11. MAALISKUUTA 2015 Maŋimus bloggačálus ja morašbarrgu álgu Čálán dán blogga bahča dovdduid siste ja bivddán lohkki ipmirdit dan. Mu blogga boahttá ná ihkku, daningo háliidin ilmmuhit áššis dakkaviđe ja oažžut maid alccesan ráfi. Mun lean maid geahččalan čohkket iežan jurdagiid, mii lea dán seahkkedilis dolvon áiggi. Mun lean odne sádden reivve sámediggái ja bivdán earu sámedikki ságadoalli barggus ja buot luohttámušbargguin, maidda mun lean sámedikki ovddasteaddjin nammaduvvon. Lean sádden maid reivve stáhtaráđđái, mas lean bivdán earu sámedikki lahttuvuođas. Dát báhcá nappo mu maŋimus bloggačálusin sámedikki ságadoallin. In lean goassige govahallan, ahte guođálin sámedikki dáinna lágiin ja ná ahkidis dovdamušaid siste. Bohten sámediggái ulbmiliin duddjot sápmelaččaide buoret boahtteáiggi, muhto riikkabeaivvit lea dahkan dáid ulbmiliid duššin. Lean hui behtton, morašlaš ja vasáškan. Vuolgin ii soaitte leat gutnálaš, muhto sáhtán aŋkke dadjat ahte mus lea sápmelaš iešdovdu, árvvut ja prinsihpat báhcán. Dat ii dađi bahábut jeđđe geange eará go mu ja mánáidan. Dát beaivi lea dego mu vearrámus deattán niehku. Mu čalmmiid ovddas lea livkkihan sámi kultuvrra rikkes historjá ja eahpesihkkarit sihkarmeahttun boahtteáigi. Sámedikki ságadoallit čuvvo riikkabeivviid dievasčoakkáma ja deaivvadeapmi odne eahketbeaivve vuoigatvuohtaministtar Anna-Maja Henrikssona ja mu buohta deaivvadeapmi bázii maŋimussan sámedikki ságadoallin. Giiten su bargan barggus sápmelaččaid buorrin ja ovdamearkkalaš ja fiinna ovttasbarggus sámedikkiin. Deaivvadeapmi lei midjiide buohkaide lossat ja leimmet buohkat hui behtton. Ledne vuoigatvuohtaministariin eallán sámediggelágas ja ILO 169:s golbma jagi measta beaivválaččat. Dagaime visot maid basttiime. Muhto dat faláštallantearpmáiguin ii lean nohkka. Ferte dadjat, ahte lean guorranan. Mii leimmet buohkat soasihan riikkabeivviid mearrádusas. Stuora bellodagat behtte ráđđehusprográmma ja sápmelaččaid. Ráđđehus gopmanii iežas jienaiguin. Dát lea Suoma politihkalaš historjjá stuora ja ahkidis earenoamášvuohta. Henriksson barggai dán dilis áidna rievttes čovdosa ja gesii sámediggelága eret riikkabeivviid gieđahallamis. Stuorimus earenoamášvuohta soaitá leat dat, ahte muhtin sámediggelahtut (geat eai mana oba sámedikki dievasčoakkámiinge) leat doarjalan, ahte Suopma ratifiserelii ILO 169-soahpamuša almmá mangelágán ravdaeavttuid haga. Oalle stuora Ilo-rahkan lea geasuhan muhtin sápmelaččaid. Vuovddi ii oainne muorain. Mun in sáhte dán dilis ávžžuhit, ahte Suopma ratifiserelii ILO 169-soahpamuša, daningo dat ii leat mu árvvuid ja dievasčoakkáma mearrádusaid mielde. ILO 169-soahpamuš ja sámediggelága ođasnuhttin leaba njađđojuvvon oktii maid ráđđehusa evttohusas Ilo 169-soahpamuša ratifiserema várás. Jos Suopma ratifiserelii dál soahpamuša, de dat basalii gieđaidis ja sáhtálii riikkaidgaskasaš arenain rámpot iežaset earenoamásvuođa álgoálbmotvuoigatvuođaid ovddideamis ratifiseredettiinis soahpamuša. Soahpamuša ratifiserejeaddjit doarjalit njuolga daid sehkkii, geat vuostálastet sápmelaččaid álgoálbmogin. Suopma ii leat ovdal sáhttán ratifiseren soahpamuša, daningo dat ii leat háliidan addit sápmelaččaide soahpamuša eaktudan álgoálbmotvuoigatvuođaid. Dál soahpamuša ratifiserema guottiheaddjit háliidit addit doarjaga soahpamuša ratifiseremii, vaikko soahpamuša suoji ollái boađále etnihkalaš suopmelaččat iige ovttasbargangeatnegasvuođat oba livččege. Suoma riektevuogádat lea vuolgán das, ahte láhkaásaheapmi galgá dolvojuvvot soahpamuša ratifiserema gáibidan dássái ovdalgo soahpamuš sáhttá ratifiserejuvvot. Jos soahpamuš ratifiserejuvvo dál, de das šattalii buhttemeahttun vahát. Suopma laktásivččii soahpamuššii nu ahte ii buvttale maidege lassiárvvuid sámi kultuvrra suodjaleami várás ja doarjjulii sápmelaččaid assimilašuvnna. Ilo 169-soahpamušas lea artihkal 1, mas mearriduvvo mot soahpamuš guoskaduvvo ja artihkkalat 6, 14 ja 15 ovttasbargangeatnegasvuođas ja eanan- ja čáhcevuoigatvuođain. Dál dát vuoigatvuođat šattale friddja oapmin ja geavadis measta buot ruovttuguovllu orruide, dehege de olláhuvalii jur dat, maid ”stauskeahtes sápmelažžan” iežaset gohčodan suopmelaččat ja Lappi riikkabeaiveáirasat leat háliidan, Eanodaga ja Anára suohkaniin oba humakeahttáge. Sápmelaččat spealale njuolga stáhta gillii. Sámedikki vulosvuodjin lea juo álgán. Manhattan vuvdojuvvui kolonialisttaide dolin muhtin bearraliin. Munnje min duoddarat leat buot dehálepmosat. Masa dát kompromissat ja Suoma njoallun nohká? Áillohačča sániiguin ”davvelii eat šat beasa”. Árktalaš guovlu lieggana, nuortin ja oarjin leat rájit ovddas, luksa eat šat beasa. Ilo 169-soahpamuša olláhuhttimis raporterejuvvo viđa jagi gaskkaid. Mihkkege ii dárbbahivčče dáhpáhuvvat. Suopma lea beakkán das, ahte dat guođđá deavddekeahttá riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaidis – dehege áššedovdikomitea ávžžuhusat sáhttet meaddelmannojuvvot seamma ládje go ON:a olmmošriektekomitea ávžžuhusatnai. Mot sápmelaččat ávkahuvvet Ilo-soahpamušain šat dán maŋŋel? Mii ávkkiid sápmelaččaide lea, ahte sápmelaččat mannet válvin váidaleame Geneves, ahte Suopma olláhuhttá kultuvrralaš olmmošgoddima, eandalit jos dat lea duddjome eavttuid dasa eavttuid nu ahte doarju ILO 169-soahpamuša ratifiserema? Jos Suopma ratifiserelii ILO 169-soahpamuša dálnai, de davviriikkalaš sámi soahpamuša mearkkašupmi láhppolii, daningo Suopma livččii soahpamuššii čátnaseami oktavuođas meroštallan sápmelašmeroštallama sisdoalu ja eanan-, čáhce- ja ealáhusvuoigatvuođaid dási. Sápmelašmeroštallama ja AHR:a ovdadáhpáhusa váikkuhusat eai vuhtto stuorrát vel dáin válggain, muhto juo muhtin bajis sámediggi sáhttá buhttejuvvot etnihkalaččat suopmalaččaiguin, lappalašvearu gutnálaččat máksán suopmelaččaid maŋisboahttiiguin. Jurddahallet buorit sápmelaččat, Lismmá ministarat mis leat leamaš doarvái Hyvärisä rájes. Lean dutkin máŋgii jurddahallan, mot kultuvrra maŋimus ovddasteaddjis lea orron dehe dain dutkiin, geat leat čuvvon álgoálbmoga suddama váldoálbmogii, dego dađi bahábut oalle dávjá 1900-logu antropologalaš dutkamušain lea bukton ovdan. In leat goassige govahallange, ahte šattalin čuovvut seammalágán gárganeami. Lean hávdádan iežan guokte vielja ja áhči. Šattan eallinahkán áigge oaidnit dálkkádatrievdama duššademiid ja oaidnit mot sámi kultuvra hávdáduvvo. Dát lei maŋimus vejolašvuohta dorvvastit sámi kultuvrra. Ja dál Suopma lea dan massán. Giittán buot sápmelaččaid, mu blogga lohkkiid, sámedikki bargiid ja ovttasbargoguimmiid dáin oktasaš jagiin. Doalan iežan blogga rabasin vel muhtin áigge ovdal go steŋgen dan. Bázán dál jahkelupmui vuordit dievasčoakkáma čoahkkái bovdema. Jos riikkabeaivvit gieđahallá ILO 169-soahpamuša, de manan čuovvut ságastallama, daningo háliidan geahččat dán loahpa rádjái. In riema kommenteret riikkabeivviid olis leamaš ságastallama dán dárkileappot. Sápmelašvuostásašvuohta ja rasisma báhcá historjái. Ráđđehusa evttohusa vuostálastiid bávččagahtti sániid geardduheapmi ii dán mielladilis leat ávkkálaš. Háliidivččen daid vajálduhttit, muhto dađi bahábut olbmo jierbmi ii leat nu ráhkaduvvon. Dát lei mu eallináigge stuorimus ja eanemus guoskkaheaddji dáhpáhus. Boađán dás beassat ovddos – dat lea bággu – muhto mii dáhpáhuvvá boahtte buolvvaide? Dat lea mu stuorimus ballu. Muhtimat sáhttet atnit mu dego livččen báhtareame. Muhto mii eará vejolašvuođaid mus lea šat eará čujuhit go earráneami – buot eará vuogit leat juo adnon? Sápmelaččat eai leat dego gummebaddi. Misdahan maid boahtá rádji vuostá, ja mu rádji lea dás. Mun lavttán bloggai diehtun vel maŋŋelaš iežan earrobivdaga sámedikki luohttámušdoaimmain ja sámedikki lahttuvuođas. Ja vel sihkkarastima dihte: in leat velge áigume evttohassan boahtte sámediggeválggaide.