#http://web.archive.org/web/20141006070144/http://klemetti.blogspot.fi/2011_05_08_archive.html KESKIVIIKKO 11. TOUKOKUUTA 2011 Guottetáigge Mánnu lea gollan dan rájes go maŋimus čállen blogga. Máhccen bargui válggaid maŋŋel ja dan rájes leage leamaš olu bargu ja hoahppu. Sámedikki stivra ja sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) stivra leaba juo háhppehan čoahkkanit ja muhtin Helsset reaisunai lea juo duohken. Artihkal 8(j)-bargojoavku lea maid barggahan olu. Bargojoavkkus lea loahpparahčan manname, maŋimus čoakkán lea dán mánu, miessemánu loahpas. Sámedikkis lea stuora ovddasvástádus bargojoavkku loahpparaportta čállimis. Bargojoavkku loahpparaporta luobahuvvo birasministeriijai semináras, mii dollojuvvo Helssegis geassemánu čihččet beaivve (7.6.). Artihkal 8(j):a olláhuhttima várás lea maid rahppon interneahttaportála, mii gávdno čujuhusas; (www.ymparisto.fi/lumonet/8j). Siiddut leat vel áššesisdoaluset dáfus gurrosat, muhto ulbmilin lea buvttadit siidduide dieđu geasset. Mannen cuoŋománu loahpageahčen Helssegis biodiversiteahttabargojoavkku čoakkámis. Čoakkámis gieđahallui ee. uhkivuloš luonddutiippaid doaibmaprográmma (LuTU). Doaibmaprográmma olláhuhttin gieđahallojuvvo maid čakčat sámedikki ja sámi ruovttuguovllu bálgesiid boazoisidiid oktasaščoakkámis. Bukten bd-čoakkámis ovdan sámedikki cealkámuša guovddášsisdoalu. Ledjen fuolas doaibmaprográmma olláhuhttimis, dasa návccaid bidjamis ja sierra čanusjoavkkuide ovddasvástádusa čuoziheamis. Veahádatáittardeaddji Eva Biaudet guossástalai Anáris ja Čeavetjávrres. Son oahpásnuvai ee. giellabeassedoibmii ja gulai nuortalašráđi, sámedikki ja Sámi Duodji-searvvi. Ságastalaimet veahádatáittardeaddji, sámedikki ja Sámi Duoji oktasaščoakkámis mot sámi gávtti ja sámi duoji suoji sáhtálii buoridit. Veahádatáittardeaddji deattuhii sámi gávttis ja sámi duojis dieđiheami. Sámediggi ja Sámi Duodji fas oaidniba, ahte dušše dieđiheapmi ii leat dárbahassii, muhto sámi gávtti ja sámi duoji suoji buorideapmi gáibida návccaid bidjama dasa, nuppástusaid skuvlejupmái, bagadallama ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid olláhuhttima. Sámediggi joatká barggu sámi duoji sajádaga buorideapmin ovttas Sámi Duodji –servviin. SPR:a stivra čoahkkanii nuppi čoakkámasas. Suoma sámedikki jođihanovddasvástádusa loahppa lahkona ja fargga dat sirdása Norgga sámediggái. SPR:a čoakkáma áššelisttu nalde lei ee. davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamat. Boahtit doallat SPR:a stivrra čoakkámiid álohii ovdal davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiid. Gulaimet maid čoakkámis sámi nuoraid konfereanssa lágidemiin. Lágidanovddasvástádus lea dál Suoma sámedikkis. Konfereansa lágiduvvo boahtte čavčča. Sámi parlamentarihkkáriid konfereansa lágiduvvo maid čakčat, skábmánu Girkonjárggas. Konfereanssa oktavuođas lágiduvvojit seminárat sierra fáttáin. Fáddán leat válljejuvvon árktalaš guovlu ja árbevirolaš máhtut. Gieđahalaimet maid SPR:a doaibmaprográmma ja SPR:a riikkaidgaskasaš ovddastusa davvi dimenšuvnna ovttasbarggus ja WIPO:s. Ságastalaimet maid SPR:a oainnuin áššiin, mat gusket árktalaš guovllu hálddašeami. Sámedikki stivrra čoakkámis lei sáttaságastallan sámedikki bargiidpolitihkalaš prográmmas (BAPP). Sámediggái ráhkaduvvo dál vuosttaš geardde bargiidprográmma ja dan ráhkadeapmi leanai leamaš guhkes proseassa, mii lea bistán measta oba válgaáigodaga. Prográmma boahtá vel okte stivrra čoakkámii, man maŋŋel dat sáddejuvvo sámedikki dievasčoakkáma gieđahallamii. Geasi dievasčoakkámis lea boahtime viiddis, dán BAPP:a lassin áššelistui viggojuvvo oažžut sámedikki dásseárvo- ja ovttaveardásašvuohtaplánat dábálaš rehketdoalloloahpahanáššiid lassin. Stivra fápmudii ságadoalli mearrideapmái cealkámuša árvvoštallamis, mas vihkkedallojuvvo mot luonddusuodjalanláhkaásaheapmi doaibmá ja muittuhusa addima biraslohpeohcamušas, mii guoská mášengolleroggama Lismájogas. Dokumeanttat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin čujuhusas, mii lea ruođuid siste (www.samediggi.fi/lausunnot). Lismájohkii, guovllu sápmelaččaide dehálaš boazobargo-, guollebivdo- ja muorječoagginviidodagaide, lea ohccojuvvon biraslohpi mášengolleroggamii. Sámediggi vuostálasttii eandalii biraslobi mieđiheami. Mášengolleroggan uhkidivččii mearkkašahtti ládje guovllu sápmelaččaid návddašit iežas kultuvrras ja bargat dan mielde. Sámi bálgesa leat eará eanangeavahanvuogit juo doarvái heađuštan. Goanstajávrrit, ovddit vuovdečuollamat, turisma, guohtoneananmassimat ja luottat heajudit ain boazobarggu barganeavttuid dán viidodagas. Jos biraslohpi mášengolleroggamii mieđihuvvolii, de dat sáhtálii doaibmat ovdadáhpáhussan ja doalvut oba Lismájoga mášengolleroggamii vuolušteapmái. Johkii leat dahkkon juo máŋggat vuoluštanohcamušat. Árvvoštallan mot luonddusuodjalanláhkaásaheapmi doaibmá lei sámi boazodoalu ja sámi kultuvrra dáfus morašlaš lohkamuš. Stuorimus váttisvuohta luonddusuodjalanlágaid doaibmivuhtii lei árvvoštallama mielde boazu ja earenoamážit bohccuid guohtun. Árvvoštallama mielde bohccuid guohtuma áruid galggalii unnidit. Daningo lea jearaldat lágaid doaibmivuođa árvvoštallamis, de dutkiid meroštallan áruid ii sáhte unnidit eará ládje go lágaid rievdademiin ja boazodoalu sajádaga geahnohuhttimiin. Sámediggi gáibida, ahte luonddusuodjalanlágaid ođasnuhttima olis ii galgga heajudit sámi kultuvrra ja sámi boazodoalu sajádaga. Meahccelága vejolaš ođasnuhttimis livččii dárbu dárkkálnuhttit meahcceguovlluid rájiid sihke ieš meahccelága nu, ahte meahcceguovlluide ii oaččole hukset luottaid ja njealljejuvllatjohtolagaid ja ahte meahccelága § 5 dárkkálnuhttojuvvolii dávistit dálás geavadii. Meahcceguovlluin eai bargga šat vuovdedoaluin. Lága § 5 oktan ággan meahcceguovllu vuođđudeapmái lea luonddu máŋggabeallásaš atnu, ja dat čujuha maid vuovdedollui. Sámediggi evttoha jearaldatvuloš dearpmaid buhttema nu ahte dat dávistit álbmotmehciid vuođđudanmearrádusaide. Lágaid ođasnuhttimis galget váldojuvvot vuhtii vierrovuoigatvuođat, mat laktásit sámiid luonddugeavahussii. Birasministeriija lea diŋgon doaibmivuođa árvvoštallamiid maiddái eanangeavahan- ja huksenlága ja birasváikkuhusain addojun lágaid doaibmivuođas. Sámediggi lea addán dáinnai cealkámušaid. Lagašjagiid ođasnuhttojuvvojit sihke luonddusuodjalanlágat ja eanangeavahanlágat. Sámediggái šaddá olu bargu, daningo namuhuvvon lágat leat hui dehálaččat sámi kultuvrra dáfus. Boahtte sámedikkis bohtet olu dehálaš áššit mearrideapmái. Dán mánu beallemuttos alga New Yorkkas álgoálbmogiid bissovaš foruma čoakkán. Munnai áigon dollet dohko, muhto eará dehálaš barggut estet dán vuoru mátkeplána. Lei suddu go in beassan, daningo Suoma sámediggi ordne oalgedáhpáhusa ovttas olgoáššiidministeriijain ja Ecuadoriin. Bárisin lea áldduid guottet ja sávan boazoeaiggádiidda boazolihku vai guottet lihkostuvvá ja ahte návddit eai speaja njuorat- ja ruksesmisiid.