#http://web.archive.org/web/20141013051855/http://klemetti.blogspot.fi/2012_04_15_archive.html SUNNUNTAI 15. HUHTIKUUTA 2012 Sámedikki válgabadji ja kulturguovddáš Sajos rahppojuvvon Sámedikki válgabaji ja kulturguovddáš Sadjosa rahpandoalut sihke sámedikki válgabaji nubbi čoakkán leat dollojuvvon. Rahpandoaluin dollojuvvon ságat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin suomagillii ja Suomas hubmojuvvon sámegielaid mielde. Sámediggi attii ovttamielalaš biehtadahkes cealkámuša suohkanhálddahusa ráhkadusođastusa válmmaštallan bargojoavkku evttohusas. Dievasčoakkán evttohii, ahte sámiid ruovttuguovllu suohkanráhkadus bisolii ovddešlágánin. Sámediggi celkkii maid, ahte suohkanráhkadusa ráhkadusbargojoavku ii leat váldán vuhtii sápmelaččaid vuođđorivttiid iige leat árvvoštallan bargojoavkku evttohusa váikkuhusaid sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš rivttiide. Sámegiel bálvalusaid oažžuma geahččanguovllus plánejuvvon ođastusas Eanodaga ja Ohcejoga suohkaniid sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođat hedjonivčče. Evttohuvvon suohkanráhkadusa rahkadusođastusain ii leat vejolaš náitit oktii suohkaniid, mat dáláža sakka buorebut dorvvastivčče bálvalusaid. Stáhta galgá boahttevuođasnai doarjut ruđalaččat sámiid ruovttuguovllu suohkaniid. Sámediggi maid gáibidii, ahte dan eakti ja ábas váikkuhanvejolašvuođat galget dáhkiduvvot ášši joatkkaválmmaštallamis. Mannan vahku oassálasten Ohcejoga gieldda ovttasteddjiiguin suohkanministtar Henna Virkkusa deaivvadeapmái. Bukten dáhpáhusa olis ovdan sámedikki cealkámuša guovddášsisdoalu. Sámediggi dohkkehii nohkavaš jagi bušeahta, mas lea vuolláibáza. Dievasčoakkán deattuhii bušeahta dohkkeheami olis, ahte politihkalaš bargui ja beroštumiid goziheapmái galget leat dárbbašlaš resurssat. Duohtaáššihan lea, ahte mearreáigásaš bargit sáhttet bálkáhuvvot nohkavaš jagi ovddeža unnit ja lea jáhkehahtti, ahte sámedikki addin cealkámušaid vástidanáigi guhkku ja bargu šaddá vuoruhuvvot. Sámedikki čoakkán dohkkehii maid cealkámuša ILO 169-soahpamuša ratifisereneavttuin. Dievasčoakkán linnjii, ahte Suomas leat earenoamáš buorit vejolašvuođat ratifiseret Ilo-soahpamuša. Cealkámušat bohtet sámedikki ruovttusiidduide lagaš boahtteáigge. Dađi bahábut dievasčoakkán ii lean soahpamuša ratifiseremis ovttamielalaš, 14 lahtu eanetlogu jienaste cealkámuša dohkkeheami beales go fas vihtta sámediggelahtu jienaste, ahte Suopma ii galggale leat gárvvis ratifiseret Ilo-soahpamuša. Dát unnitlogu oaidnu lei earenoamáš ja ruossalaš, daningo seamma čoakkámis sámediggi lei dohkkehan cealkámuša suohkanhálddahusa ráhkadusođastusas ovttamielalaččat. Cealkámušas sámediggi gáibidii, ahte suohkanhálddahusa ráhkadusođastusas galget ráhkaduvvot oasisteaset eavttut Ilo-soahpamuša ratifiseremii. Oassi Ilo-soahpamuša ratifiserema vuostálastán sámedikki lahtuin ledje ođđa lahtut. Šaddá goitge imaštallat sámediggelahttu Anu Avaskari iežáhuvvan oaiviliid. Mannan válgabajis Avaskari lei sámedikki stivrras ja dievasčoakkámis dohkkeheame máŋggaid cealkámušaid ja oaiviliid, main sámediggi gáibidii Ilo-soahpamuša hohpolaš ratifiserema ja dohkkehiibe juobe ravdaeavttuid Ilo-soahpamuša ratifiseremiii mannan bajis. Ná politihkas sáhttá oaidnu iežáhuvvat válggaid maŋŋel mađi imašlaččat vuogi mielde. Kommenteren viidáseappot Ilo-ášši maŋit bloggainan. Eanodaga suohkan lea álggahan Gilbbesjávrre oppalašláva ráhkadeami Gilbbesjávrre gárgehanplána evttohusaid vuođul. Ovddetvahku dollojuvvui vuosttaš eiseváldiráđđádallan lávvarahkadami vuolggasajiin. Oppalašlávaviidodat lea viiddis, ja ollá Gilbbesjávrre gili rájes gitta Jeahkkáža ja Bearajávrre rádjái. Lávvenvuloš viidodat lea badjel 120 km2! Suohkan pláne, ahte oppalašlávvaevttohus dolvojuvvolii suohkana alimus stivrra dohkkeheapmái juo boahtte jagi. Áigedávval lea duođaid hohpolaš. Oassálasten sámedikki beales eiseváldiráđđádallamiidda. Bukten ovdan Gilbbesjávrre gárgehanplána stivrenjoavkku sámedikki ovddasteaddji Biehtára Joavnna Bier Ándde, Per Antti Labba, njeallje sierraoaivila guovddášsisdoalu ja evttohin daid vuhtiiváldima oppalašlávvemis. Gárgehanplána evttohusat eai sáhte adnojuvvot dakkáražžan ávkin oppalašlávvaráhkadeamis, daningo gárgehanplána válmmaštallamis eai leat dárbahassii čielggaduvvon fidnu váikkuhusat sámi kultuvrii ja boazodollui. Eiseváldiráđđádallama beavdegirjji čuovusin šihttojuvvui váldojuvvot sámedikki muittuhančálus. Muittuhančálus gávdno sámedikki ruovttusiidduin reivvet ja muittuhančállosat gaskabláđi olis. Gilbbesjávrre oppalašlávas oasálažžan leat eiseválddiid lassin ee. birasgáhttenorganisašuvnnat, sámi searvvit ja Giehtaruohttasa bálges. Suohkan ii áiggo cegget sierra stivrenjoavku lávvaráhkadeami várás, vaikko evttohin stivrenjoavkku vuođđudeami. Oppalašláva hohpolaš áigedávval lea buncaris ášši Gilbbesjávrre olbmuid oassálastima sihkkarastima dáfus. Sávannai, ahte guovllu olbmot livčče aktiivvalaččat váldime beali lávvaráhkadeapmái. Earenoamážit sávan, ahte guovllu sápmelaččat livčče oktavuođas maid sámediggái lávvaráhkadeamis, vai sáhttit váldit vuhtii nu bures go vejolaš sápmelaččaid dárbbuid lávvenproseassas. Márjjábeaivve sámedikkis lei gudni oažžut guossin Monaco furstta Albert II ja su eamida prinseassa Charlene. Guossástallamis gávdnojit dieđáhus ja govat sámedikki ruovttusiidduin čujuhusas (www.samediggi.fi). Dán blogga olis lea govva guossástallamis. Govas leat mun, fursta Albert II, prinseassa Charlene ja Heaikka Josába Juhá. Gova lea váldán Hánno Heaikka Ásllat. Ovddetvahku sámediggi ráđđádalai bieggafápmohuksema rávvagiin birasministeriijain. Bieggafápmohuksen jáhku mielde lassána Suomas hui olu lagaš boahtteáigge dálkkádatrievdama geažil ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid dihte lasihuvvo ođasnuvvi energiijahámiid atnu. Birasministeriija gárve bárrásiin lávvejeddjiide loahpalaš hápmái rávvagiid bieggafápmohuksemis. Sámediggi lea addán hápmosis giđđat cealkámuša, ja dat gávdno maid sámedikki ruovttusiidduin. Ráđđádallamiin bođii ovdan, ahte mearkkašahtti oassi sámedikki evttohusain lei váldojuvvon mielde bieggafápmohuksema rávvagiidda. Rávvagat gárvánit farggabáliid dán giđa mielde. Ovddetvahku oassálasten biodiversiteahttabargojoavkku čoakkámii ja dán vahku oassálasten bd-bargojoavkku unnajoavkkoščoakkámii. Čoakkáma áššelisttu nalde lei biodiversiteahttadoaibmaprográmma hámus ja unnajoavkkoščoakkámis earenoamážit doaibmaprográmma áššit, mat guske earenoamážit boazodoalu ja sápmelaččaid. Ferte gal dadjat, ahte maŋimus jagi áigge našuvnnalaš biodiversiteahttastrategiija ja doaibmaprográmma válmmaštallan leaba barggahan hui olu mu, muhto seammas dat lea addán hui olu ja sápmelaččaid dáfus dát dokumeanttat leat hui dehálaččat. Buot biodiversiteahttastrategiija ja –doaibmaprográmma materiálat, bargojoavkku beavdegirjjit ja hápmosat gávdnojit áššis beroštuvvan olbmuide interneahtas čujuhusas, mii lea ruođuid siste: (http://www.ymparisto.fi/default.asp?node=7349&lan=fi). Sihke strategiija ja doaibmaprográmma gárváneaba dán giđa áigge. Dakka beassážiid maŋŋel dán vahku gaskavahkko dolvon sámedikki dearvvahusa ”Muitalusat davviguovlluin”-seminárii Anáris ja duorastaga Helssegis seminárii, mii gieđahalai gielalaš vuoigatvuođaid. Mu doallan ságat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin liŋkkas, mii lea ruođuid siste (www.samediggi.fi/puheet). Doaivvu mielde mu blogga lohkkit muossáne beassážiid áigge. Mun áigon doallat guhkit beassášluomu, muhto dađi bahábut dat oanui ovtta árgabeaivái basiid lassin, daningo bargodilli ii addán vejolašvuođa guhkit lupmui. Vuottesjávrres 15.4.2012 Juvvá Lemet